NÄDALA TEOS: Kaljo Põllu. Lumesadu. Sarjast „Kodalased“ (1973)

Kaljo Põllu. Lumesadu. Sarjast „Kodalased“. 1973. Metsotinto. Eesti Kunstimuuseum

Praegune kaamoseperiood on hea aeg rohkemaks endasse süvenemiseks, aga ka mõtiskluseks oma pereloo ja esivanemate üle. Kaljo Põllu (1934–2010) tõlgenduses on meie esivanemad laiemalt soome-ugri hõimurahvad, kellest kunstnik on loonud ilmekad ja samas üldistatud, lausa arhetüüpsed kujundid. Nõnda meenutavad tema tegelaste näod rahvakunstist pärit puunikerdusi – need pole konkreetsed isiksused, vaid maskitaolised koondkujud ennemuistsest minevikust. Metsotinto graafikatehnika, milles on valminud Põllu eepilised sarjad „Kodalased“, „Kalivägi“ ning „Maa ja taevas“, võimaldas oma sumeda faktuuriga luua pisut müstilise ja sugestiivse atmosfääri. See on n-ö ideaalne muinasaeg, kus inimene, loodus ja selle kaudu avalduvad kõrgemad jõud elavad sõbralikus tasakaalus. Seda harmoonilist läbipõimitust rõhutab ka „Lumesaju“ põhikujund, kus lumehelbed meenutavad rahvusornamente või õlgedest jõulukaunistusi – looduse ja inimkätega loodud objektide vahel valitseb olemuslik sarnasus.

Põllu panus Eesti kunsti on suur ja mitmeplaaniline. 1960. aastatel mängis ta olulist rolli kunsti uuendamises, tutvustades moodsa kunsti uusimaid nähtusi läbi oma tegevuse Tartu Riikliku Ülikooli kunstikabinetis ning tuues oma loomingusse op- ja popkunsti ideid. Totalitaarse nõukogude režiimi tingimustes mõjusid need eksperimendid julgelt ja radikaalselt, kuid 1968. aasta Praha kevad õõnestas lootusi nii inimnäoga sotsialismi kui ka kunstiuuenduste võimalikkuse osas. Nagu mitmed kunstnikud ja teiste valdkondade loojad, pöördus Põllu ajaloolise pärandi kui neutraalsema ja universaalsema teema poole, korraldades ENSV Riikliku Kunstiinstituudi õppejõuna alates 1979. aastast järjepidevalt õppeekspeditsioone Venemaal elavate soome-ugri rahvaste juurde. Nende pärandi talletamine ja eestlaste juurte küsimustega tegelemine ei olnud siiski eskapism, vaid identiteeti toetav tegevus, mis toimis vaikse vastupanuna režiimile. Etnograafilise ja kultuuriloolise uurimistöö kõrval on Põllu loonud ka kunstilisi tõlgendusi imaginaarsest soome-ugri muinasmaailmast, kus olulised kujundid on lumine Põhjala, polaaröö ja virmalised – sarnaselt lumehelbemustrile on need justkui kõrgemate jõudude kirjad taevalaotusel, mida meie kauged esivanemad oskasid omal ajal lugeda.