
Mihkel Maripuu. Exobiota. 2025. Õli, akrüül, lõuend. Eesti Kunstimuuseum
Teos, mis ühendab digitehnoloogiad klassikalise maalikunstiga, toob virtuaalse internetijärgse kunsti tagasi kehalisse, kombatavasse füüsilisse ruumi. Pealkiri tuleneb ladinakeelsetest terminitest exo („väljaspool“) ja biota („eluvorm“), viidates veel hiljuti futuristlikuna mõjunud ideele kehast, mis väljub traditsioonilistest bioloogilistest piiridest ning kus programmeerimiskood ja digitaalsed andmed on sümbioosis rakkude ja kudedega. Ekraan on sulandunud ühte nahaga.
Selles oma aja märgiks muutuda tõotavas teoses tegeleb kunstnik varase tehisaru ajastul aktuaalse küberabjektsuse problemaatikaga.
