Villu Järmut, Jaan Ollik. Teepakk. 1974. Graafiline objekt, serigraafia, siidipaber, taimset päritolu täitematerjal. Eesti Kunstimuuseum
Disainer Villu Järmut ja arhitekt Jaan Ollik olid 1970. aastate teises pooles mõjutatud Leonhard Lapini sovetpopi ideedest, mille kohaselt Nõukogude Liidus töötavad popkunstnikud pidid ammutama ainest neid ümbritsevast keskkonnast. Võttes aluseks toona poodides müüdava Gruusia teepaki kujunduse, lõid kunstnikud ligi 40 üleelusuurusest teepakist koosneva ruumiinstallatsiooni, mis julgustas uut tüüpi suhet teose ja vaataja vahel. Teostatud popkunstnike meelistehnikas serigraafias, mõtestas Järmuti ja Olliku installatsioon ümber graafikat kui introvertset ja vaoshoitud, raamatukunstiga seotud meediumit. Sama võtet kasutasid Järmut ja Ollik ka nõukogudeaegsetest askeetliku disainiga bussipiletitest hiiglaslikke popobjekte trükkides. Majapidamispaberile trükitud piletirullist said külastajad tükikese teosest enesega ka koju kaasa haarata.
Kumu blogi 