Alates 7. novembrist on Leedu Rahvusgaleriis avatud uus rahvusvaheline näitus „Varjud jätavad jälgi. Rahvusvaheline näitus põhjamaise maastiku mälust ja kujutlusvõimest“ (Shadows Leave Traces. International Exhibition on the Memory and Imagination of the Northern Landscape; kuraatorid: Kotryna Markevičiūtė, Gabrielė Radzevičiūtė). Näitus keskendub põhjamaise maastiku ja mälu teemadele, vaadeldes kriitiliselt kolonialismi ilminguid ja nende mõju põhjala kujutamisele. Põhjalat on läbi ajaloo mõtestatud nii geograafilise kui ka sümboolse piirialana, kuid selle illusiooni varjus püsivad nähtamatud, ent visad koloniaalsed ambitsioonid. Näitus, kuhu on rännanud teoseid ka Eesti Kunstimuuseumi kogudest, haakub temaatiliselt Kumu näituse- ja uurimisprojektiga „Ekspeditsioon“, mis on omakorda tihedalt seotud EKMi nõukogude perioodi kunsti uurimissuunaga. Leedu näitus jääb avatuks kuni 2026. aasta veebruari alguseni.
Näituse „Varjud jätavad jälgi“ tunnusvisuaal
Leedu ja kogu Baltikumi piirkonna kultuur kannab põhjala pitserit. Kunstnikud, rändurid, loodusteadlased ja mõtlejad on suundunud Arktikasse, ajendatuna uudishimust ja eneseotsingutest. Samal ajal pole põhjala koloniseerimine sajanditepikkuse Vene imperialistliku poliitika taustal jätnud puutumata ka meie piirkonna elanikke. Eriti valulikud on mälestused Nõukogude repressioonidest – küüditamistest, vangistusest, sunnitööst ja sõjaväeteenistusest Kaug-Põhjas.
Tänapäeval seostatakse põhjalat üha enam planeedi ja eluslooduse allakäigu ning geopoliitiliste pingetega: kohalike kultuuride hävimise, loodusvarade üha intensiivsema kasutamise ning ähvardavate ökoloogiliste ja sõjaliste ohtudega.
Näituse „Varjud jätavad jälgi“ ülespanek. Foto: Marit Must
Näituse „Varjud jätavad jälgi“ keskmes ongi need kogemused ja lood 20. sajandi algusest tänapäevani. Leedust, Lätist ja Eestist pärit kunstiteostes ning arhiivi- ja dokumentaalmaterjalides peegeldub mitte üksnes meie piirkonna, vaid ka laiemalt põhjala ajalugu. Esmakordselt on see materjal esitatud kõrvuti Soome ja Norra kunstnike töödega, milles Põhi avaneb mitte sümboolse või abstraktse ruumina, vaid kuuluvuse, kultuuriliste pingete ja identiteedi säilitamise paigana.
Näitusel uuritavad seosed Balti ja Põhja regiooni vahel kutsuvad üles mõtisklema kehastunud keskkonnakogemuse, kujutlusvõime, trauma ja (järel)mälu üle – vaadelduna läbi põhjapoolse – peamiselt arktilise – maastiku prisma. Antropoloog Tim Ingoldi mõttest lähtudes käsitavad kuraatorid maastikku mitte kui midagi, mis on meie ees või vastandub meile, vaid lahutamatu osana meist endist. Maastik ei ole staatiline kujutis ega passiivne taust, vaid mineviku ja oleviku protsesside kuhjumine, mis sisaldab nii kohalolu kui ka puudumise jälgi. Samal ajal tuletab selline lähenemine meelde, et inimene on osa laiemast bioloogilisest ja kultuurilisest koest.
Näituse „Varjud jätavad jälgi“ ülespanek. Fotod: Marit Must
Eesti Kunstimuuseumi kogudest läksid näitusele lehed Gori ja Kaljo Põllu graafikasarjadest, aga ka Kristjan Raua ja Silvi Liiva teosed. Nõukogude Eestis vaikset vastupanu esindanud Kaljo Põllu sai tuntuks ekspeditsioonide korraldajana põhja- ja Siberi aladele, kus ta koos Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi tudengitega kirjeldas ja uuris soomeugrilastest põlisrahvaste kultuuri, pärimust ja etnograafiat, ammutades neist materjalidest loomingulist inspiratsiooni. Graafikutest on näitusele kaasatud ka Silvi Liiva teosega „Siber. Taiga“ (1973), mis on ajendatud kunstniku turismireisist Uuralitesse ning sealsest kokkupuutest ürglooduse ja põlisrahvastega: mõlemad on tõrjutud välja oma põlispaikadest. Lisaks on eksponeeritud Gori karikatuurisari „Põhjanabal. Meie aja muinasjutte“ (u 1928), mis vastandab põhjala rahvaste idealiseeritud kujundit ja kapitalistliku ühiskonna kriitikat. Eesti kunstiklassikat esindab Kristjan Raua monumentaalne joonistus „Kalevipoja sõit Põhjamaale“, kehastades rahvuseepose peategelase vägitegusid ja ühtlasi 1930. aastate Eesti Vabariigi identiteediloomega seotud narratiive.
Kaljo Põllu. Tuisupüha unenägu. Sarjast „Põhjala“. 1977. Kuivnõel. Eesti Kunstimuuseum
Leedu näituse „Varjud jätavad jälgi“ temaatika kattub ühtlasi suuresti Kumu Kunstimuuseumi uurimisprojektiga „Ekspeditsioon – eestlased ja põlisrahvad (2024–2026)“. Tegemist on Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Kunstiakadeemia valdkondadevahelise koostööprojektiga, mis võtab vaatluse alla Eesti suhted põlisrahvastega ning nende suhete mõju eestlaste minapildile visuaalkultuuri, kunsti ja muuseumikogude kaudu.
Näituse- ja uurimisprojekt „Ekspeditsioon“ on tihedalt seotud Eesti Kunstimuuseumi nõukogude perioodi kunsti uurimissuunaga, mille eesmärk on pakkuda nõukogude perioodi eesti kunstile uusi kontekste ja tõlgendusi ning mõtestada seda kultuuriliste ja geopoliitiliste mõjusfääride ristumiskohana. Vene impeeriumi ja Nõukogude Liidu eri piirkondadesse suunatud loodusteaduslike, etnograafiliste ja loovuurimuslike ekspeditsioonide tulemusena sündinud kunstiteoste, teaduslike illustratsioonide, filmide jm visuaalse materjali tõlgendamise kaudu osaleme ühtlasi Ida-Euroopa ja Euraasia kultuuripärandi dekoloniseerimise ümber toimuvates aruteludes. Projekti teljeks on ekspeditsioon kui teadmiste, aga ka võimusuhete loomise vahend. Ekspeditsioonid, mis on läbi aegade kujundanud põlisrahvaste saatust ja suhteid nendega, on nähtusena ise ajas palju muutunud. Retkede käigus kogutud materjale uue pilguga vaadeldes saab ümber mõtestada ka eestlaste ja teiste eestimaalaste suhteid Siberi ja Kaug-Põhja põlisrahvastega.
Kumu näituste töögrupp Eesti Rahva Muuseumi puidu-, tekstiili-, ja fotokogudega tutvumas. Foto: Ann Mirjam Vaikla
Uurimisprojekti väljundiks on kaks Kumus toimuvat näituseprojekti. Esiteks, mahukas ning mitme muuseumi kogusid haarav näitus „Ekspeditsioon. Soomeugrilane ja pildi võim“, mis avatakse 2026. aastal ja millega kaasnevad kataloog, laiahaardeline ning erinevaid külastajasegmente kaasav publiku- ja haridusprogramm ja konverents. Näitus otsib uusi vaatenurki soome-ugri uurimisretkedel loodud pildimaterjalile ja eestlaste suhetele põlisrahvastega, ning jätkab Kumu kunstimuuseumi näitustega „Vallutaja pilk“ (2019) ning „Kunst või teadus“ (2022–2023) alanud tööd visuaalkultuuri, võimu ja identiteedi suhete kaardistamisel ja mõtestamisel. Näituse kuraator on Linda Kaljundi. Teiseks toimub järgmisel aastal kaasaegse saami kunsti näitus „ei algust ega lõppu. Saami maailma ülesehitamine“, mille põhifookus on Soome riigi alal tegutsenud ja tegutsevate Sápmi ehk Saamimaa kunstnike loomingul. Näitus uurib saami põlisrahvaste õiguse ja enesemääramise keerulist teekonda dekoloniaalse maailma ülesehitamisel. Kaasaegsete kunstnike teoste kaudu avalduvad saamide võitlused oma maa, keele ja kultuurilise suveräänsuse eest. Näituse kuraator on Ann Mirjam Vaikla.
Kumu näituste töögrupp Eesti Rahva Muuseumi puidu-, tekstiili-, ja fotokogudega tutvumas. Fotod: Ann Mirjam Vaikla
Kumu blogi 