Julie Hagen-Schwarz (1824‒1902). Kullavaagija. Koopia Rembrandti (?) järgi. 1846–1848. Õli, lõuend. 109,5 × 96,5 cm. Eesti Kunstimuuseum
Kui noor baltisaksa naiskunstnik Julie Hagen-Schwarz 1846. aastal Dresdeni maaligaleriis „Kullavaagija” koopia maalis, peeti maali eeskuju Rembrandti originaaliks. 18. sajandi keskel Amsterdami kunstioksjonilt August III kogusse ostetud maal oli 19. sajandil Dresdenis imetletud ja palju kopeeritud meistriteos, mille omaaegsest suurest tuntusest räägib nii maali reprodutseerimine gravüürina kui ka suveniirpostkaartidel.
20. sajandi algusaastatel tegi kunstiajalugu aga oma korrektiivid ning vaatamata maali ehtsust kinnitavale Rembrandti signatuurile Rembrandt 1643 pildil ülal vasakul, kerkis ekspertides kahtlus, kas tegemist ikka on Rembrandti omakäelise tööga. 1935. aastal ilmunud Abraham Brediuse koostatud Rembrandti kataloogist maali enam ei leia. Teos koliti muuseumi hoidlasse, selle kuulsusesära tuhmus ja edaspidi saab maali olemasolu kohta aimu vaid erialakirjandusest.
Julie Hageni koju saadetud kirjade põhjal teame, et ta kopeeris Dresdeni maaligaleriis usinasti vanameistrite, nende hulgas Tiziani, Rembrandti, Guido Reni ja Anthony van Dycki töid. Eestisse tõi maali arvatavalt Julie Hageni isa, maalikunstnik August Matthias Hagen, kes tütart 1846. aastal Dresdenis külastas. Hiljemalt 1890. aastateks asus maal Liphartide kunstikogus Raadil. 1941. aastast kuulub „Kullavaagija“ Eesti Kunstimuuseumi kogusse.
Julie Hagen-Schwarzi maalitud heatasemeline koopia on tänaseks väärtuslik kui oma aja kunstimaitse, aga ka kunstiajaloo ajaloo dokument – see on õpetlik näide atributsioonide loomisest ja kunstniku loomingu kujundamisest.
Kumu blogi 