Kumus saab põhjaliku ülevaate Anna-Stina Treumundi loomingust

Alates käesoleva nädala reedest saab Kumu 5. korrusel näha feministliku kunstniku ja aktivisti Anna-Stina Treumundi (1982–2017) isikunäitust. Näituse kuraatorid on Piret Karro-Arrak, Magdaleena Maasik ja Triin Tulgiste-Toss (1987–2024) ning näituse on kujundanud kunstnik Marge Monko. Näitus jääb avatuks kuni 11. jaanuarini.

Anna-Stina Treumundi näituse ülespanek. Fotod: Brigita Reinert

Treumundi loominguline teekond sai alguse 2000. aastate esimesel poolel Tartu Kõrgemas Kunstikoolis, kus ta fotograafia eriala tudengina tegeles peamiselt identiteediotsingute ning keeruliste inimsuhete ja perekonna küsimustega. Läbi intiimsete (auto)portreede esitas ta eksistentsiaalseid küsimusi enesekuvandist ja kuuluvusest ning uuris, mida tähendavad naise elus sellised eesmärgid nagu perekonna loomine ja emaks saamine. Jätkates õpinguid Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonnas, süvenes Treumund aina enam soo ja seksuaalsusega seotud teemadesse ning kehtestas end üha enam kvääriliikumise aktivistina. 2010. aastal Tallinna Kunstihoone galeriis avatud esimese suurema isikunäitusega „Sina, mina ja kõik, keda me ei tea“ algatas kunstnik laiema diskussiooni lesbide representatsioonipoliitika üle Eestis.

Anna-Stina Treumundi näituse ülespanek. Fotod: Brigita Reinert

Oma melanhoolsest huumorist kantud loomingus kritiseeris Treumund postsovetliku Eesti ühiskonna seksistlikke, homofoobseid ja rassistlikke hoiakuid, luges (kunsti)ajalugu ja kirjandust kväärival pilgul ning otsis oma kogukonda ja mineviku lesbisid. Oma äratuntavalt kväärifeministliku käekirjaga võttis ta aja jooksul suuna installatsiooni ja kolmemõõtmelisuse poole – eriti selgelt tuli see esile tema 2016. aasta lõpus Tartu Kunstimuuseumis avatud isikunäitusel „M-i märg unenägu“, mis käsitles naise seksuaalsust ja BDSMi ehk erinevaid vastastikusel nõusolekul põhinevaid seksuaalseid valu- ja võimumänge kui üht radikaalsemat patriarhaadikriitilist praktikat. Anna-Stina Treumundi küllaltki radikaalsete teemadega tegelevad kunstiprojektid ja aktivistlik tegevus, nagu aastaid kväärifeministliku kultuurifestivali LadyFest Tallinn korraldamine, olid Eesti kunstiväljal ja feministlikus liikumises märgilise tähtsusega sündmused. Tema looming on siiani mõjukas, kuigi laiemat tunnustust ta oma eluajal ei pälvinud. Seda viga parandada püüdes toob Kumu publikuni seni suurima ülevaatenäituse Treumundi loomingust, kaardistades tema tegevust nii fotograafi, kaasaegse kunstniku kui ka aktivistina. Treumundi mõjutanud kunstnike, nagu Marju Mutsu ja Kai Kaljo kõrval astuvad näitusel tema teostega dialoogi ka noored autorid – Janina Sabaliauskaitė Leedust ning Elo Vahtrik ja Maria Izabella Lehtsaar Eestist –, kes jätkavad oma loomingus kvääre ja feministlikke otsinguid.

Anna-Stina Treumundi näituse ülespanek. Fotod: Brigita Reinert

Näitusega kaasneb ka rikkalikult illustreeritud raamat. Raamatus käsitlevad Anna-Stina Treumundi loomingut ja tegevust aktivistina Eesti feminismi ajaloo uurija Piret Karro-Arrak, kunstnik ja kunstikriitik Kaisa Eiche ning soouurija Redi Koobak, kelle artikkel tugineb tema 2013. aastal kirjutatud doktoritööle, mis on seni mahukaim akadeemiline uurimistöö Treumundist. Raamatu on kujundanud Lilli-Krõõt Repnau ning küljendanud Tuuli Aule.

Foto: Helen Melesk

Laupäeval, 6. septembril toimub näituse avaprogramm, mille raames toimuvad järgmised üritused:

Anna-Stina Treumundi näituse ülespanek. Fotod: Brigita Reinert