Edgar Viies (1931–2006). Gladiaator. 1969. Raud, õlivärv. Eesti Kunstimuuseum
Edgar Viiese uuenduslikud vormiotsingud, abstraheeriva vormi suhestamine avaliku ruumiga ja kaasaegne materjalivalik (alumiinium, klinker, keevitatud raud, betoon) tähistasid 1960. aastail modernse ajastu algust siinses skulptuuris. Esmakordselt pärast II maailmasõda ilmus eesti skulptuuri stiilipuhas abstraktne vormikultuur. Sõjale järgnenud abstraktsionismilaines esile kerkinud industriaalskulptuur eelistas nii Euroopas kui Ameerika Ühendriikides rohkelt kasutusel olnud keevitatud rauda. Riivamisi puudutas keevitatud skulptuuride buum ka Eestit: 1967. aastal korraldas Kunstnike Liidu skulptorite sektsioon oma liikmetele keevituskursused ja 1967. ja 1968. aasta vahetusel võis avalikkus Teaduste Akadeemia raamatukogu fuajees esmakordselt näha eesti kujurite keevitatud raudskulptuure. Kursused korraldati ühes Tallinna tööstuskoolidest, kasutades sealseid raua- ja plekitööde jääke. Edgar Viiese „Gladiaator” loob assotsiatsiooni elavas liikumises olevast kilbiga inimfiguurist; algselt oligi see mõeldud mobiili ehk liikuva skulptuurina.
Kumu blogi 