Märtsis käisid Kumu hariduskeskuse töötajad Eva-Erle Lilleaed, Anu Lüsi, Maari Hinsberg ja Maria Lota Lumiste Erasmus+ programmi raames Islandil, kus tutvuti erinevate Reykjavíki kunstiasutuste ning nende haridus- ja publikuprogrammidega. Põhjalikumad kohtumised leidsid aset Reykjavíki kunstimuuseumis ja Islandi Rahvusgaleriis. Samuti külastati loomekeskust hafnar.haus ning kunstnike stuudio- ja galeriipinda Phenomenon.
Kumu tiim Hafnarhúsi publikuprogrammide kuraator Halla Margrét Jóhannesdóttir’iga
Islandi Rahvusgalerii (Listasafn Íslands)
Islandi Rahvusgalerii on Islandi juhtiv kunstimuuseum, mis asub Reykjavíki südames ning on keskendunud Islandi kunsti kogumisele, säilitamisele ja eksponeerimisele, olles seeläbi üks tähtsamaid kultuurilisi keskusi Reykjavíkis. Haridus on Islandi Rahvusgalerii üks prioriteete. Muuseum pakub erinevaid haridusprogramme, et muuta kunst kättesaadavaks kõigile ning aidata süvendada arusaamist visuaalsest kunstist. Islandi Rahvusgalerii asutati 1884. aastal ning on aastate jooksul läbi teinud mitmeid muutusi. Algselt oli see osa rahvusmuuseumist, kuid 1950. aastal sai sellest iseseisev institutsioon. Muuseum tegutseb kahes ajaloolises hoones Reykjavíki kesklinnas: peahoone asub Fríkirkjuveguril, kus kunagine jäähoidla on muudetud näitusepinnaks; Safnahúsið ehk Kogude Maja valmis 1908. aastal ning seal tegutsesid varem rahvusraamatukogu ja rahvusarhiiv.
Islandi Rahvusgalerii peahoone. Fotod: Maria Lota Lumiste
Muuseumi kogudes on umbes 15 000 teost. Kollektsioon pakub mitmekülgset ülevaadet Islandi kujutava kunsti ajaloost, esitledes maale, graafikat ja skulptuure 19. sajandist kuni tänapäevani. Islandi Rahvusgalerii kogudest leiab teoseid nii tuntud Islandi kunstnikelt kui ka rahvusvahelistelt suurnimedelt, nagu Pablo Picasso, Edvard Munch, Ólafur Elíasson, Karin Sander ja Roni Horn, mis suurendavad kultuurilist dialoogi Islandi ja maailmakunsti vahel. Kogus on ka tänapäeva tuntuima Islandi kunstniku Ragnar Kjartanssoni loomingut, kelle teoseid eksponeeritakse mainekates muuseumides üle kogu maailma ning kelle isikunäitust saab juba varsti ka Kumu kunstimuuseumis näha.
Haridustegevusel on muuseumis oluline roll. Haridusosakonna juht Ragnheiður Vignisdóttir ja muuseumipedagoog Marta María Jónsdóttir algatasid 2021. aastal projekti „Sjónarafl – visuaalse kirjaoskuse treening“, mis on suunatud noorte kunstimõistmise ja visuaalse pärandi tundmise arendamisele. Selle raames töötati välja õppematerjalid, mis keskenduvad visuaalse kirjaoskuse, eneseväljenduse, aktiivse kuulamise ja kriitilise mõtlemise oskuste arendamisele. Igas muuseumitunnis või õppetunnis käsitletakse ainult kahte kunstiteost, kuid igale teosele pühendatakse kuni pool tundi, et seda ühiselt analüüsida ja mõtestada aktiivse osaluse kaudu. Pildilugemise treening tugineb Islandi Rahvusgalerii kogusse kuuluvatele teostele ning haridusmaterjal on loodud spetsiaalselt õpetajatele – nii et iga õpetaja saab seda kasutada oma tundides või külastada muuseumi koos klassiga. Materjal põhineb rahvusvahelistel uuringutel ja pildilugemise õpetamismetoodikatel. Projekti testiti koostöös Reykjavíki koolidega ja tulemused näitasid, et õpilaste pilditõlgendusoskus paranes märgatavalt, nad muutusid eneseväljenduses julgemaks ja nende loogiline mõtlemine paranes.
Nende õppematerjalide põhjal viiakse läbi ka koolitusi, nii muuseumis kohapeal kui ka koolides. Koolitatavateks on õpetajad, kes on endale õppematerjali soetanud ning kes koolituse eest eraldi tasuma ei pea. Lisaks tegutseb muuseumis õpetajate klubi, kus osalemiseks ei pea olema tegevõpetaja: klubi on avatud kõigile, kes on õpetamisest huvitatud.
Foto õppematerjalist
Rahvusgalerii korraldab mitmesuguseid hariduslikke üritusi, aidates parandada arusaamist kunstist ja selle rollist ühiskonnas. Näiteks toimus selle aasta veebruaris seminar „Kuidas vaadata maali“, kus arutleti kunsti tajumise ja tõlgendamise teemadel. Meelde jäi väga palju mahukaid koostööprojekte: koostöös koolidega pakutakse Islandile kolinud lastele neli korda aastas õppekäike muuseumisse ning koostöös Punase Ristiga korraldatakse põgenikele igal aastal mitmeid tasuta näitusetuure. Lisaks toimuvad koostöös hooldekodudega programmid eakatele külastajatele ning koostöös teiste muuseumidega, sealhulgas Reykjavíki kunstimuuseumiga, korraldatakse kaks-kolm korda kuus programme dementsussündroomiga külastajatele.
Foto eakate programmist
Safnahúsiði majas oli meie sealviibimise ajal avatud näitus „Resistance“ („Vastupanu“), mis ühendab visuaalse kunsti ja teaduse. Näitusel olid eksponeeritud ka mitmed Islandi Rahvusgalerii kogusse kuuluvad tähtteosed, mida käsitletakse eelnevalt mainitud Sjónarafli haridusmaterjalides ja mis lõid huvitava dialoogi kunsti ja teaduse ning ÜRO säästva arengu eesmärkide vahel. Näituse tutvustus ütles, et tegemist on näitusega, mis on mõeldud igas vanuses lastele, aga ka täiskasvanutele, kelles on peidus sisemine laps, kes tahab läbi näituse teemasid avavate interaktiivsete tegevuste uurida ja leida seoseid teoste sisu ja enda kogemuste vahel ning luua midagi uut dialoogis eksponeeritud kunstiteostega. Näitus avaldas vägagi muljet üksikkülastaja kaasamise seisukohast, sest iga teema juurde oli loodud tegelusala, kus sai konkreetse teemaga suhestuda.
Kohtumine Safnahúsiði majas. Foto tegelusalast
Reykjavíki kunstimuuseum (Listasafn Reykjavíkur – Hafnarhús)
Reykjavíki kunstimuuseum on Islandi suurim visuaalse kunsti asutus, mille moodustavad kolm linna eri piirkondades paiknevat muuseumi: Kjarvalsstaðir, Ásmundarsafn ja Hafnarhús. Lisaks näitustele pakutakse haridusprogramme, kunstiteemalisi töötubasid ja publikule suunatud üritusi, mis muudavad kunstielamuse kaasavaks ja inspireerivaks igas vanuses külastajale. Reykjavíki kunstimuuseum ei ole pelgalt koht, kus vaadata kunsti – see on elav platvorm loovusele, arutelule ja kultuurilisele dialoogile.
Hafnarhús
Hafnarhús on muuseumi peahoone, mis asub otse vanalinna servas, sadama vahetus läheduses. Modernne, range joonega hoone mõjub väljast natuke tööstuslikult – ja mitte ilmaasjata. Tegemist on endise sadamalaoga, mis on ümber kujundatud mitmetasandiliseks kunstikeskuseks, kus industriaalne arhitektuur kohtub kaasaegse kunstiga. Hafnarhúsis asub ka püsiekspositsioon, mis on pühendatud Islandi legendaarsele kunstnikule Erróle. Tema värviküllased ja popkunsti mõjutustega teosed moodustavad olulise osa muuseumi kollektsioonist.
Muuseumis toimuvad suurnäitused, performance’id, loengud, töötoad ja publikuprogrammid erinevatele sihtrühmadele, sealjuures on tähtsal kohal noored ja noored täiskasvanud. Lisaks korraldatakse muuseumis regulaarselt immigrantidele suunatud programme, mis viiakse läbi vastava kogukonna emakeeles. Selleks toimuvad enne üritust kohtumised, kus muuseumitöötajad ja programmi läbiviijad arutavad läbi programmi kesksed teemad ning fookuses olevad teosed.
Muuseum kasutab oma programmides palju võimalust tõlgendada kunsti läbi n-ö välisvaataja silmade. Ühtlasi peavad muuseumitöötajad oluliseks pöörata tähelepanu külastajate varasemale kogemusele ja eelnevatele taustateadmistele, mida programmi algul ka iga grupi käest uuritakse. Hafnarhúsi publikuprogrammide kuraator Halla Margrét Jóhannesdóttir on teatri- ja näitlejataustaga ning näeb selles valdkonnas suurt potentsiaali pakkumaks kunsti vaatamisel ja mõtestamisel uusi lähtepunkte ja vaatenurki.
Näitusetegevuses on muuseumi strateegiline visioon eksponeerida rohkem oluliste modernistlike ja kaasaegsete naiskunstnike loomingut ning tõsta publiku teadlikkust nende kunstnike rollist kunstiajaloos. Muuseum on korraldanud oma filiaalides mitmeid väljapanekuid, mis võtavad fookusesse naiskunstnikud, ning näitusi saadavad sisukad kataloogid.
Muuseum peab tähtsaks ka külastajatele kaasava keskkonna loomist. Hiljuti sai muuseum Reykjavíki Vikerkaare Sertifikaadi, mille eesmärk on muuta linn ning selle asutused LGBT+-sõbralikumaks nii töötajate kui ka teenuse saajate jaoks, vältides seeläbi otsest ja kaudset diskrimineerimist. Kogukonnasõbralikke põhimõtteid jälgitakse nii oma tööprotsessides, töötajate ja külastajate kohtlemisel kui ka programmi sisu ja näituste kujundamisel. See on aidanud luua muuseumist turvalise ruumi, kus kõik külastajad, sõltumata identiteedist, tunnevad end turvaliselt ja oodatuna.
Kohtumine Hafnarhúsi publikuprogrammide kuraator Halla Margrét Jóhannesdóttiriga
hafnar.haus
Reykjavíki kunstimuuseumi Hafnarhúsi hoone ülemistel korrustel tegutseb loomekeskus hafnar.haus, mida on mõneti võimalik võrrelda Telliskivi loomelinnakuga. Kuigi hafnar.haus koosneb paarist korrusest näitusesaalide kohal, on siin igasuguse loovtegevuse viljelemiseks 3500 ruutmeetrit ja 90 stuudiopinda. Koosloome julgustamiseks ei puudu ka ühistööruumid (co-working space), mis mahutavad hinnanguliselt 60 huvilist, seega pakub hafnar.haus kasvulava umbes 250 loojale.
Stuudiod tegutsevad alates 2022. aastast mittetulundusühinguna, mida toetab Reykjavíki linn. Tänu kohalike suurfirmade (Nova, Origo, Arion Bank) partnerlusele ja sponsorlusele on ühisalad ja stuudiod heal tasemel sisustatud ning tehniliselt toetatud. Helisalvestusruum, fotostuudio, puidutöökoda, keraamikaateljee ja restorani tasemel köök on pidevas kasutuses ning teenivad nii põhikundesid kui ka teisi uudishimulikke, kes ehk hoopis muu erialase töö tõttu hafnar.hausis stuudiot üürivad. Näiteks hoolitseb tislerist kunstnik puidutöökoja käekäigu eest ning jagab baasteadmisi ka kõrvalstuudiote kolleegidele, kes on spetsialiseerunud hoopis trükikunstile ja katsetavad oma järgmiseks näituseks 3D-printerit. Professionaalsel tasemel sisustatud köögist aga jõuab ühisala lauale maitsev ning taskukohane veganlõuna, mis toob loovkeskuse asukad kokku keha kinnitama ja ideid jagama. Hafnar.hausi ruumides on ka väike ühiskasutatav jõusaal ja merevaatega meditatsioonisaal, siin toimuvad kontserdid ja peetakse igakuist filmiklubi. Lisaks avaldatakse ajakirja ja tehakse taskuhäälingut, mis tutvustavad stuudiote asukaid.
hafnar.haus, meditatsioonisaal
Hafnar.hausi ühe asutaja ja peremehe René Boonekampi sõnul kulgeb ühisruumide kasutus sujuvalt tänu majasisesele broneerimissüsteemile ning loojad austavad koosloome keskkonda väga. Väljakutseks nimetab ta ebakindlat tulevikku, kuna maja kuulub linnale ning hetkel pole sõlmitud pikaajalist lepingut. Tulevikus soovib René hafnar.hausi loomelinnakut kontseptuaalselt laiendada ning kohapealse keskuse arendamise kõrval katsetada sama formaati ka väljaspool Reykjavíki. Samuti on läbi käinud mõte üürida ruume välja ürituste korraldamiseks, et iseseisvalt tulu teenida. Mõneti on koostööd tehtud ka samas majas tegutseva kunstimuuseumiga, näiteks seoses suvise hoovifestivaliga, kuid enamjaolt on koostööhuvi ühepoolne.
hafnar.haus. Keraamikaateljeed uurimas, paremal peremees René Boonekamp
hafnar.haus, puidutöökoda
René soovitusel külastasime ka loovagentuuri Gagarin disainerite loodud interaktiivset näitust „Elav keelelabor“ („The Living Language Lab“) Islandi ülikooli filoloogia osakonnas, kus interaktsiooni-disainer Nils Wiberg tutvustas meile näituse sisu ja publikut kaasavaid elemente. Kasutusele on võetud nii infopilve projektsioonid ja liikumisanduripõhised videoteosed kui ka lihtsamad nupud ja hiired, millega osaleja seinale kuvataval kaardil orienteeruda saab. Agentuur Gagarin on disaininud näituse- ja interaktsioonilahendusi üle maailma ning on seotud ka Eesti muuseumimaastikuga – nimelt võitis nende disain Loodusmuuseumi uue väljapaneku konkursil teise koha.
Gagarin Living Language Lab
Phenomenon
Phenomenon kirjeldab end kunsti superstruktuurina: seal on stuudiod, galerii ja hoidla. Ühes majas tegutseb 50–60 loojat erinevatelt erialadelt. Meid võtsid vastu kunstnikud Anna Hallin, Olga Bergmann, María Sjöfn ja Berglind Águstdóttir, kuid piiluda õnnestus veel mitmetesse stuudiotesse, kus tegutsevad kunstnikud on sidunud end näiteks hoopis eriefektjumestuse, moeloome, muusika vm erialadega. Sarnaselt hafnar.hausile on ka siin pearõhk looverialade koostööl. Samas ei kuulu hoone linnale. Stuudioruume eraldavad kergseinad ja isetehtud uksed, kogu õhustikku iseloomustab ehk enim sõna grunge. Phenomenon on kunstnike endi juhitud kollektiiv, kelle peamise eestvedaja Katrín Inga Jónsdóttir Hjördísardóttiri töid õnnestus meil näha ka Reykjavíki kunstimuuseumis. Stuudiod ja galeriid saavad küll Reykjavíki linnalt toetust, kuid valdav osa tulust tuleb siiski müügist e-galeriis ja majavälisest ning osalejate panusest.
Phenomenon. Keraamik ja maalikunstnik Árni Valur Axfjörð näitab oma teoseid
Phenomenonis ringi liikudes ja erinevate kunstnikega kohtudes tekkis paralleel ARSi kunstilinnakuga. Hoone pole ehk kõige värskem, kuid pakatab loovenergiast ning koostöö sünergiast. Kunstnikud ei tegutse pelgalt paari tehnika või projektiga, vaid katsetavad mitmeid lähenemisi nii individuaalpraktikas kui koos naabritega. Phenomenonis kogetu laienes ka teistesse kunstialastesse kohtumistesse Reykjavíkis. Samamoodi nagu nägime mitut Ragnar Kjartanssoni näitust, kohtusime ka rahvusgaleriis ja Reykjavíki kunstimuuseumis mitmel korral meid seal tervitanud kunstnike teostega, eelkõige olid kogudes esindatud Anna Hallini ja Olga Bergmanni taiesed.
Phenomenon, kunstnik Maria Sjöfni stuudios
Phenomenon
Höfuðstöðin
Höfuðstöðin on kunsti- ja kultuurikeskus Reykjavíkis, mis on loodud Islandi kaasaegse kunstniku Hrafnhildur Arnardóttiri (kunstnikunimega Shoplifter) suuremõõtmelise ja multisensoorse installatsiooni „Chromo Sapiens“ alaliseks eksponeerimiseks. Keskus asutati 2022. aasta jaanuaris Hrafnhildur Arnardóttiri ja loovprodutsent Lilja Baldursdóttiri eestvedamisel. Selle avamiseks ja „Chromo Sapiensi“ jaoks püsiva kodu loomiseks koguti Kickstarteri kampaania kaudu enam kui 100 000 dollarit toetajatelt üle kogu maailma. Shoplifter on ühtlasi esimene Islandi naiskunstnik, kes on avanud kultuurikeskuse spetsiaalselt oma teose ümber.
Kumu hariduskeskuse töötajad kohtumas Höfuðstöðini ühe asutaja Lilja Baldursdóttiriga
„Chromo Sapiensi“ esitleti esmakordselt 2019. aastal Veneetsia biennaalil Islandi paviljonis, kus see pälvis kohe rahvusvahelise tunnustuse. Installatsioon koosneb kolmest koopataolisest ruumist, mis on loodud Shoplifterile omasest materjalist – sünteetilistest juuksepikendustest. Igas koopas ümbritsevad külastajat Islandi rokkbändi HAM helimaastikud, luues tunde, justkui viibiks külastaja mõne iidse hiiglasliku olendi sisemuses. Eesti publikule ei ole Shoplifter kaugeltki tundmatu – tema värviküllast ja meelihaaravat labürintset ruumiinstallatsiooni „Hüpervõrk“ sai kogeda 2023. aastal Kai kunstikeskuses.
„Chromo Sapiensi“ püsiväljapanek. Fotod: Maria Lota Lumiste ja Maari Hinsberg
Höfuðstöðin paikneb Elliðaárdaluris, endistes kartuliladudes, mille moodustavad seitse barakki. Need ehitati algselt Hvalfjörðurisse ja neid kasutati Teise maailmasõja ajal pommivarjenditena. Pärast sõda viidi barakid praegusesse asukohta, kus need teenisid aastakümneid kartulikasvatajaid.
Höfuðstöðini hoone. Foto: Maria Lota Lumiste
Keskuse sisekujunduse ja mööbli on loonud Islandi ringdisaini ettevõte Plastplan, kasutades taaskasutatud plasti. 2022. aastal pälvis Plastplan Islandi disainiauhinna ning Höfuðstöðini sisekujundust toodi esile kui eeskujulikku näidet – ruumi, mis on ühtaegu funktsionaalne ja harmoonias Shoplifteri kunstilise maailmaga.
Auhinnatud disainistuudio Plastplan loodud Höfuðstöðini sisekujundus.
Foto: Maria Lota Lumiste
Lisaks kunstielamusele pakub Höfuðstöðin ka külastajakeskseid tegevusi, nagu iganädalased töötoad ja interaktiivsed elamused nii lastele kui ka täiskasvanutele. Hooned toimivad ka kogukonnakeskusena, mille töötubades osaleb sageli üle 100 inimese – see on koht, kus kunst, loovus ja kogukond kohtuvad.
Reisiseltskond Reykjaviki mägede taustal
Kumu blogi 