20. märtsil avati Kaunases M. K. Čiurlionise riiklikus kunstimuuseumis suur rahvusvaheline näituseprojekt pealkirjaga „Merevaigust tähtedeni“ („From Amber to the Stars“), mis tähistab Leedu kuulsaima helilooja ja sümbolistliku maalikunstniku Mikalojus Konstantinas Čiurlionise 150. sünniaastapäeva. Eesti Kunstimuuseumi kogudest olid näitusel esindatud Konrad Mägi, Kristjan Raud ja Kristina Õllek. Näitus heidab värske pilgu Čiurlionise saavutustele ja huvidele läbi seoste, mille ta lõi mere ja kosmose vahel. Näituse kuraatoriteks on Kathleen Soriano (Ühendkuningriik), Greta Katkevičienė (Leedu), Vaiva Laukaitienė (Leedu). Näitust oli Eesti Kunstimuuseumi poolt ette valmistamas nüüdiskunsti konservaator Kaisa-Piia Pedajas koos kunstniku Kristina Õllekuga. Lisaks külastasid näituse avamissündmust nüüdiskunsti kogu juhataja Brigita Reinert ja näituste koordinaator Johanna Jolen Kuzmenko, kes annavad täna Kumu blogis näituse muljetest ja sellele järgnevast koostööprojektist põgusa ülevaate.
Näitus „Merevaigust tähtedeni“ („From Amber to the Stars“)
Čiurlionisele pühendatud suurnäituse avamine leidis aset ühel neljapäevasel märtsiõhtul. Pidulikult koguneti muuseumi auditooriumi, kus võtsid sõna erinevad asjaosalised, sh näituse üks kuraatoritest Kathleen Soriano. Avakõnedele järgnes Leedu kunstniku Emilija Škarnulytė teose „Sofija“ esiettekanne. Tegemist oli afektiivselt mõjuva audiovisuaalse performance’iga, kus kunstnik kehastus merineitsiks. Sealjuures on merineitsi motiiv olnud tema loomingus korduvalt esilekerkiv kujund. Töötades dokumentalistika ja imaginaarse vahealadel, teeb Škarnulytė filme ja kaasahaaravaid installatsioone, mis uurivad geoloogilist aega ja nähtamatuid struktuure alates kosmilisest ja geoloogilisest kuni ökoloogilise ning poliitiliseni.
Kathleen Soriano kõnet pidamas
Esimesel fotol Emilija Škarnulytė teose „Sofija“ esiettekanne; teisel fotol performance’i tiim
Näitus koondab Čiurlionise kõige olulisemad teosed, näidates neid kõrvuti tema kaasaegsetega (20. saj I pool) ning tuues meid tänapäevani ja kaasates nüüdisajal praktiseerivate kunstnike loomingut, eriti nende, kes jätkavad näituse võtmeteemade, mere, kosmose ja navigatsiooniga tegelemist. Näitusel käsitletakse ka teaduse tähtsust suure osa tolleaegse loovuse toetamisel ja inspiratsiooni, mida see on pakkunud kunstnikele üle kogu maailma. Näitusele on kaasatud kunstnikke üle maailma, sh näiteks sellised nimed nagu: Ira Jean Belmont (USA), William Blake (UK), Anselm Kiefer (GER), Jirí Kolár (CZ), George Melies (FR), Semiconductor (Ruth Jarman, Joe Gerhardt) (UK), Otto Müller (GER), Mariele Neudecker (GER), Rūdolfs Pērle (LV), Emilija Škarnulytė (LT) jt.
Čiurlionis huvitus sügavalt ka mütoloogiast, filosoofiast ja teosoofiast ning mõtiskles palju meie päritolu ja elu tähenduse üle. Nii on inimeksistentsi tähendus, universumi struktuur ning suhe inimese ja jumaliku, müüdi ja teaduse vahel vaid mõned põhiteemadest, mis seovad selle näituse peatükke ning erinevaid kunstilisi lähenemisi. Näituse mitmed allteemad ja -hoovused ei olnud alati vaatajani toodud eksplitsiitselt, vaid nii kunstiteoste valikule kui ka esitlusviisidele olid kuraatorid ja kujundajad lähenenud sageli pigem tunnetuslikult ja poeetiliselt. Ka Čiurlionise maalide õhulisus, sumedus ja õrnus moodustasid mängulise niidi, mis ühendas eripalgelisi stiile ja materjale.
Näitus „Merevaigust tähtedeni“ („From Amber to the Stars“)
Üks element, mis näitusest siiski selgelt – nii kontseptuaalselt kui ka kujunduslikult – erines, oli viis, kuidas olid Čiurlionise teosed näituse külastajani toodud. Nimelt olid kõik tema teosed esitatud täpselt samal korduval tumesinisel seinatoonil, mis näituse kujunduslikus kogutervikus selgelt eristus. Tumesinine taust lõi visuaalse orientiiri, võimaldades külastajatel saali vaadates hõlpsalt eristada Čiurlionise teoseid teistest ning jälgida tema loomingulist dialoogi väljapaneku ülejäänud töödega. See lihtne, ent tõhus lahendus oli eriti oluline, kuna näitusel oli esindatud arvukalt eri kogudest pärinevaid teoseid, mille vahel orienteerumine nõudis tähelepanu.
„Čiurlionise sinine“ seinatoon ning kuraator Kathleen Soriano näitust tutvustamas
Näituse esimene osa – Meri – keskendub mere ideele ja tähendusele, võttes aluseks nii 20. sajandil tegutsenud kunstnike kui ka nüüdiskunstnike loomingu, kes on selle teema fookusse võtnud. Antropomorfsest puhtalt teadusliku ja poliitiliseni – uurib see näituse osa emotsioone ja mõtteid, mida meri on meis ja kunstnikes sajandite jooksul inspireerinud. Sadakond aastat tagasi mõjus mereäärne keskkond eelkõige puhkuse ja trööstina, kuid tänapäeval on merega seotud teemad muutunud – keskkonnasaastatus ja mereökoloogia on saanud oluliseks osaks kaasaegsest kunstnikupositsioonist.
Fotod näituse ettevalmistustest
Konrad Mägi „Saaremaa motiivi“ (1913) Otto Muelleri teose kõrval
Just siia osasse oli lisaks Konrad Mägi „Saaremaa motiivile“ (1913) kaasatud Eesti Kunstimuusemi kogudest ka alles hiljuti omandatud Kristina Õlleku teosed „Neelates hüpoksilist vett“ (2023), „Setete vood nr. 1“ (2023), „Setete vood nr. 2“ (2023) ja „Vee, tsüanobakteri, meresoola ja muu geopoliitilise jõu vool läbi metallvõrgu“ (2022). Teosed olid 2023. aastal väljas ka tema Kogo galerii isikunäitusel „Hüpoksilise lima ja troopilise lubja vetes“. Oma viimaste aastate näituseprojektide raames on Õllek põhjalikult uurinud Läänemere piirkonda, selle ökoloogiat ja geoloogiat ning süvamerepõhja kaevandamise temaatikat. Selle raames on ta keskendunud tsüanobakterile ja setetele ning arendanud välja endale ainulaadse autoritehnika, mida on kasutanud ka kõnealuste teoste loomisel. Õllek vaatleb Läänemere muutuvat ökoloogiat ja geoloogiat läbi ajaloo kaasajani, ning ühendab selle kaudu siinse piirkonna mineviku ja keskkonnajaloo uurimise kaasaegsete keskkonnaprobleemide ja -küsimustega antropotseeni ajastu kontekstis.
Fotod näituse ettevalmistustest ja ülespanekust
Kathleen Soriano ja Kristina Õllek näitusel; näitusevaade
Näituse väiksem vahepeatükk „Navigatsioon“ liikus üle merede kosmose poole, ühendades ka kujunduslikult kahte näituse nn peaosa. Näituse teises suuremas peatükis „Kosmos“ võis näha Eesti Kunstimuuseumi kogudest Kristjan Raua tušimaale tsüklist „Inimene ja öö“ (1907–1909) ning teost „Pühad veed“ (Holy Waters, 1927–1933). Mõned aastad tagasi toimunud Kumu näitusel „Vabad hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis“ olid Raud, Mägi ja Čiurlionis juba ühes ekspositsioonis kokku toodud, kuid nüüd avanes uus võimalus vaadelda, kuidas kerkivad esile seosed ja erinevused nende loomingus.
Kristjan Raua teosed näitusel
Kogu viimane näituseosa mõjus kujunduslikult müstilise ja tumedamana, hõlmates endas huvitavaid dialooge uue ja vana kunsti vahel. Uurides kunsti ja teaduse seoseid, käsitles näituse viimane osa kosmoloogia, religioonide, filosoofiate ja erinevate loomislugude/müütide mõju kunstnike loomingus Čiurlionisest tänapäevani. Lisaks maalidele ja graafikale olid väljas ka teaduslikud artefaktid, ajaloolised tähekaardid, ajaloolised raamatud jpm.
Näituse teine suurem peatükk „Kosmos“
M. K. Čiurlionise riikliku kunstimuuseumi hoone
Eesti tiim näitusel Kristina Õlleku teostega
Kaunase näituse üks kuraatoritest Kathleen Soriano toob Õlleku ja Mägi teosed taas kokku 2026. aasta kevadel, kui ta kureerib Dulwich Picture Gallerys mahuka Konrad Mägi näituse. Sellesse väljapanekusse loob kaasaegse kunsti sekkumise just Kristina Õllek. Dulwich Picture Gallery on märgiline, olles esimene spetsiaalselt kunstimuuseumiks ehitatud hoone, mis avati 1817. aastal. Selle kogusse kuuluvad Rembrandti, Rubensi, Veronese, Raffaeli, Anthony van Dycki, Guido Reni ja Canaletto teosed – ning juba aasta pärast saab nende kõrval näha ka Konrad Mägi ja Kristina Õlleku loomingut.
Dulwich Picture Gallery Londonis
Kumu blogi 