Ateneumi Kunstimuuseumis Helsingis avati 7. märtsil suur rahvusvaheline näitus „Piire ületades. Rändavad naiskunstnikud 1800. aastatel“ (Rajojen rikkujat. 1800-luvun matkustavat naistaiteilijat). Uurimuslik ja pikalt ette valmistatud näitus toob kokku enam kui 50 varast naiskunstnikku siinsest regioonist: Põhjamaadest, Balti riikidest, Saksamaalt ja Poolast. Näitusele on rännanud ka teosed Eesti Kunstimuuseumi kogudest. Täna annab blogis näitusest täpsema ülevaate Eesti Kunstimuuseumi maalikogu juhataja Liisa Kaljula.
Näituse „Piire ületades“ ülespanek. Foto: Liis-Marel Aak
Näitusel esindatud naiskunstnikud tegutsesid ajal, mil Euroopa naistel puudus veel valimisõigus ning lugemist, joonistamist, tantsimist, laulmist ja klaverimängu soovitati neile ennekõike hobidena perekonnaelu kõrvalt. Kui naine tahtis saada professionaalseks kunstnikuks, pidi ta oma unistuse elluviimiseks olema julge ja ettevõtlik, mitte hoolima naistele ühiskondlikult ette nähtud rollidest ning olema valmis koguma omaenda raha, looma suhtevõrgustikke ja reisima ka välismaale. Reisimine oli toona veel keeruline ja ohtlik, isegi Euroopas, ja seega oli naistel keelatud reisida ilma meessoost saatjata. Näitus räägib 19. sajandi naiskunstnikest, kellest nii mõnigi valis pereelu asemel kunstnikukarjääri ja sai oma alal väga edukaks, ehkki tihtipeale jäädi veel meeskunstnike varju. Ent just need naiskunstnikud, keda laiem publik ilmselt vähem tunneb, sillutasid teed mitmele kuulsale 20. sajandi Põhjamaade naiskunstnikule, nagu Helene Schjerfbeck ja Hilma af Klint.
Näituse „Piire ületades“ ülespanek. Foto: Liis-Marel Aak
Parema hariduse nimel pidid kunstnikud 19. sajandil reisima välismaale ning tihtipeale suunduti kunsti õppima sellistesse Saksa kunstikeskustesse nagu Düsseldorf, Dresden, München ja Berliin. Naised said toona kunsti õppida meeskunstnike eraõpilastena või kunstikoolides, mille mehed olid naistele loonud. Põhjamaade jaoks üks olulisemaid kunstikeskusi oli 19. sajandil Düsseldorf ning ka Ateneumi rahvusvahelise näituse peamine partner ja teoste laenaja on Düsseldorfi Kunstpalast, kes avab rändnäituse 2025. aasta sügisel pärast seda, kui see Ateneumis suletakse. Lisaks Soome kunstimuuseumidele ja Düsseldorfi Kunstpalastile on näitusele teoseid laenanud mitmed siinse regiooni kunstimuuseumid, nende seas ka Eesti Kunstimuuseum ja Tartu Kunstimuuseum. Näitus jätkab Ateneumi pikaajalist tööd naiskunstnikega ning selle on kokku pannud Ateneumi kuraator Anne-Maria Pennonen.
Näituse „Piire ületades“ ülespanek. Foto: Liis-Marel Aak
Eesti Kunstimuuseumi kogusid külastas Anna-Maria Pennonen 2023. aasta suvel. Pärast põhjalikku tutvumist muuseumi kollektsioonis esindatud 19. sajandi baltisaksa naiskunstnike loominguga valis ta lõpuks näitusele 11 teost Julie Hagen-Schwarzilt, Sally Kügelgenilt ja Charlotte Margarethe Elisabeth Gavelilt. Neist Julie Hagen-Schwarz on näitusel väljas mitme tippteosega, nagu „Lilled vaasis“ (Eesti Kunstimuuseum) ja „Autoportree“ (Tartu Kunstimuuseum). Hagen-Schwarz kuulub ühtlasi näituse tuumikgruppi, esindades söakat varast naiskunstnikku, kes reisis kunstihariduse saamiseks Dresdenisse, Münchenisse ja Rooma ning saatis oma reaalteadlasest abikaasat hiljem uurimisreisidel Ida-Siberisse ja Lääne-Euroopasse. Kuulsasse Kügelgenide kunstidünastiasse kuuluvalt Sally Kügelgenilt saab näitusel näha nii suurejoonelist „Sophie Menteri portreed“ kui ka Peterburi kunstistuudiumi ajal valminud meesaktide seeriat (mõlemad Eesti Kunstimuuseumist). Charlotte Margarethe Elisabeth Gavelilt on näitusel eksponeeritud „Arhiivinurk“ – natüürmortidele ja portreedele keskenduva naiskunsti kontekstis ebaharilik teos.
Näituse „Piire ületades“ ülespanek. Foto: Liis-Marel Aak
Eesti päritolu baltisaksa naiskunstnike kõrval on näitusel esindatud Saksamaal õppinud ja töötanud, Põhjamaade, Baltikumi, Saksa ja Poola päritolu 19. sajandi naiskunstnikud Fanny Churberg, Alexandra Frosterus-Såltin, Ida Silfverberg, Victoria Åberg, Jeanna Bauck, Mathilde Bonnevie-Dietrichson, Marie Ellenrieder, Elisabeth Jerichau-Baumann, E. Bermmy Lindsch, Magda Liegkeren ja paljud teised. Näitusel on väljas ka Soome esimese naisteadusliku illustraatori Hilda Olsoni joonistused Soome Loodusmuuseumi kogust. Kokku on näituse „Piire ületades. Rändavad naiskunstnikud 1800. aastatel“ eksponaatide hulgas enam kui 50 varase naiskunstniku maale, skulptuure ja joonistusi.
Ateneumi Kunstimuuseum on Soome üks vanemaid, tuntumaid ja populaarsemaid kunstimuuseume, mida 2023. aastal külastas üle poole miljoni inimese. Ateneumi Kunstimuuseumis jääb näitus „Piire ületades. Rändavad naiskunstnikud 1800. aastatel“ avatuks kuni 24. augustini 2025. Näitusega kaasneb kataloog, kus Sally Kügelgeni loomingut avab Kumu kunstimuuseumi direktor Kadi Polli. Eesti Kunstimuuseumis võtsid kuraatorit vastu Kadi Polli, Kristiina Tiideberg ja Liisa Kaljula, näitusel käis kuriirina teoseid saatmas konservaator Liis-Marel Aak.
Näituse „Piire ületades“ ülespanek. Foto: Liis-Marel Aak
Eesti Kunstimuuseumi kogudest on viimastel aastatel naiskunsti tutvustavatele välisnäitustele laenatud töid mitmelt 19. ja 20. sajandi autorilt, kellest olulisemad on Anu Põder, Malle Leis ja Julie Hagen-Schwarz. Malle Leisi loominguga saab sel kevadel tutvuda Riias Zuzeumi Kunstikeskuses avatud näitusel „Raamist välja. Leis, Tabaka, Rožanskaitė“, mille kuraatorid on Anu Allas ja Laima Kreivyte. 2026. aasta kevadel toimub Pariisi Moodsa Kunsti Muuseumis kolme Eesti naiskunstniku – Olga Terri, Anu Põdra ja Kris Lemsalu – ühisnäitus, mida kureerib Jean-Baptiste Delorme.
Kumu blogi 