Eglė Budvytytė (1981), koostöös Marija Olšauskaitė (1989) ja Julija Lukas Steponaitytėga (1992). Laulud kompostist. Muteeruvad kehad, plahvatavad tähed. 2020. Kaadrid 4K videost. Kunstniku loal
Eglė Budvytytė (snd 1981. aastal Leedus) on Amsterdamis ja Vilniuses elav kunstnik, kes töötab kujutava kunsti ning etenduskunsti kokkupuutealal. Ta kasutab liikumist ja žeste tehnoloogiatena, mille abil on võimalik õõnestada normatiivsust, soolisi ja sotsiaalseid rolle ning avalikku ruumi valitsevaid narratiive. Oma laulu, luulet, videot ja performance’i siduva loomingu kaudu uurib ta kollektiivsuse veenvat väge, haavatavust ning kehade, publiku ja keskkonna läbipõimunud suhteid.
Tema film „Laulud kompostist. Muteeruvad kehad, plahvatavad tähed“ oli eksponeeritud Cecilia Alemani kureeritud näitusel „The Milk of Dreams“ 59. Veneetsia biennaalil. See Kura sääre männimetsades ja liivaluidetel filmitud teos on hüpnootiline uurimus mitteinimteadvuse vormidest ja sümbiootilise elu erinevatest mõõtmetest: vastastikusest sõltuvusest, allaandmisest, surmast ja lagunemisest. Film rullub lahti kihiti, pilt-pildilt, intiimse lauluteksti saatel, mis räägib ühe olendi – sugude, häälte ja inimvälise looduse vormide vahel kuju muutva olendi – soovidest ja ihadest. Filmis mängivad kohalikud noored koos näitleja ja koreograafi Mami Kangiga ning see vormub spetsiaalselt loodud laulu, koreograafia ja kostüümide kaudu. Tegevuspaigaks on näitlejate kehad, mis on sageli horisontaalsed, tõmbudes maa ja üksteise poole, kui nad liiguvad läbi metsa, luidete ja vee.
Laulutekstid põhinevad bioloog Lynn Margulise töödel ja sõnadel, kus ta tõstab esile bakterite rolli elu loomisel ja üherakuliste organismide vahelist koostööd, ning samuti ulmekirjanik Octavia Butleri mõtetel, kes kasutas hierarhiate ja kategoriseerimise vaidlustamiseks sümbioosi, mutatsiooni ja hübriidsuse kujundeid.
Kumu blogi 