Alates 7. veebruarist on kaasaegse kunsti huvilistele Kumu V korrusel avatud uus rahvusvaheline grupinäitus „Nad hakkasid kõnelema“, mis käsitleb keha ja keskkonna põimitust järskude keskkonnamuutuste ja nendest tingitud ebavõrdsuse ajastul. Tihti inimtegevuse tagajärjel toimuvad kiired keskkonnamuutused peegelduvad kohalikes elanikes ja kogukondades, kelle identiteet ja elatusallikad on tihedalt seotud maaga. Need avalduvad vaimse kannatusena, mis kehasse talletununa kandub edasi järeltulevatele põlvedele, kes tajuvad sidemete katkemist ümbritsevaga. Näitusel kohtub Eestis ja Baltikumis tegutsevate kunstnike looming Põhjamaade põlisrahvaste kunstnike omaga, rääkides keha ja maa ühendustunde taastamise võimalikkusest. Näitusega kaasneb ka mitmekülgne publikuprogramm ning trükis, mida täna lähemalt tutvustame.
Publikuprogramm
Näituse avaprogramm leiab aset 8. veebruaril ning kavas on järgmised üritused:
Kell 14 kuraatorite ühistuur näitusel, Ann Mirjam Vaikla ja Hanna Laura Kaljo, eesti keeles
Kell 15 kuraatorite ja kunstnike ühistuur näitusel, Sasha Tishkov, Ruth Maclennan, John Grzinich, Ann Mirjam Vaikla ja Hanna Laura Kaljo, inglise keeles
Kell 16 osalus-performance „AudioSwarm: Geofractions“, John Grzinich, inglise keeles
„Helisülem: Geofraktsioonid“ ühendab kollektiivse kuulamise liikumisega, luues hajutatud heliinstallatsiooni, mis on ammutanud inspiratsiooni loomade, lindude ja putukate käitumisviisidest, nagu parvlemine, karjaks kogunemine ja sülemlemine. Performance’i keskmes on Grzinichi projektist „Geofraktsioonid“ tõukunud helikompositsioon, mis põhineb Ida-Virumaa põlevkivikaevanduste helilisel ja geograafilisel uuringul. Audioswarm (helisülem) pakub välja ainulaadse kuulamisformaadi helimaastikel ja välisalvestustel põhinevate helikompositsioonide esitamiseks. Performatiivne, osalust eeldav formaat kasutab individuaalset tehnoloogiat (nutitelefonid) helivälja kollektiivseks detsentraliseerimiseks, kaotades piirid publiku ja esineja vahelt ning tõstes samas esile dünaamilisemaid võimalusi ruumilise heli taasesituseks.
John Grzinich
John Grzinich. Helisülem: Geofraktsioonid. Performance Narva kunstiresidentuuris
Kell 16.30 vestlus kuuluvusest, keskkonnamuutustest ja kultuurilisest vastupidavusest. Osalevad Soome keskkonnasotsioloog Outi Autti, Briti filmikunstnik Ruth Maclennan ning näituse kuraatorid Ann Mirjam Vaikla ja Hanna Laura Kaljo. Inglise keeles
Vestlusringis käsitletavad teemad kajastuvad nii näitusel „Nad hakkasid kõnelema“ kui ka esinejate töös laiemalt. Eeskätt Maclennani filmi „Metsa lugu“ (2022) kaudu, mis on jäädvustatud Arktika südatalvel Arhangelski lähistel, keskendub arutelu näituse temaatilistele ja metodoloogilistele lähtepunktidele. Kuidas luua kuuluvustunnet keskkonnaga ja milline on keha roll selles protsessis? Kuidas mõjutavad järsud keskkonnamuutused inimese minatunnet ja kultuurilist pärandit? Kuidas muutustega kohaneda ning taasluua ja arendada kultuurilist vastupanu?
Kui näituse avaprogrammile ei jõua, kuid oled siiski näitusest huvitatud, saad tulla ka 13. veebruaril kell 18 Ann Mirjam Vaiklaga kuraatorituurile.
Ökosomaatilised ringkäigud: Millega-kellega koos oled keha?
Näituse „Nad hakkasid kõnelema“ raames toimuvad märtsist maini kolmel nädalavahetusel kunstnik Joanna Kalmu juhendatud ökosomaatilised ringkäigud. Ökosomaatiline lähenemine kätkeb keha suhestumist meid ümbritseva ja läbistava keskkonnaga. Seeläbi saame tundlikult teadvustada keha protsesside seotust taime- ja loomariigiga, vee- ja õhuvooludega, mikroorganismide ja maaga. Kuna inimorganism on arenenud koos keskkonnaga, määravad meie taju, liikumist ja mõtlemist ka täna suhted ümbritsevaga – paik mõjutab meid, tunneme ja mõtleme koos.
Ringkäigul õpime läbi kehaliste harjutuste ning dialoogi tajuma piiri enese ja keskkonna vahel. Lubame distantsi hoidval silmavaatel pehmeneda ning kehal ja meeltel astuda ümbritsevaga intiimsesse lähedusse. Proovime olla hetkes vastuvõtlikumad ja avatumad, tajume mateeria voolu iseendas, ehitatud keskkonnas, elavas looduses, teises. Vaatame ajas tagasi: milline osa meie eelnevatest (elu)paikadest ja tegemistest kajab tänaseni meie kehades?
Ringkäik algab Kumu aatriumist, toimub suures osas õues ning kulmineerub näitusel „Nad hakkasid kõnelema“. Ökosomaatiline ringkäik loob kehalise ja sisulise eelhäälestuse iseseisvalt näitusega tutvumiseks. Ringkäigu marsruut on ligipääsetav erinevate liikumisvajadustega inimestele.
Kestus: 30 minutit
L 8. märtsil kl 13.00, 14.00 ja 15.00
L 5. aprillil kl 13.00, 14.00 ja 15.00
L 10. mail kl 11.30, 12.30 ja 15.30
Osalemine eripiletiga, mis on saadaval e-poes.
BodyCartography Project. Vastupanu väljasuremisele. Eesti Tantsuagentuur. 2023. Foto: Alissa Šnaider
Tantsulavastus „Kallistamise koreograafiad: variatsioon“
Laupäeval, 1. märtsil kl 14‒15 ja laupäeval, 10. mail kl 14‒15
Kumus näeb kunstnike Eline Selgise ja Sofia Philippou tantsulavastust „Kallistamise koreograafiad: variatsioon“ (2024). See on tundlik kohandus lavastusest „Kallistamise koreograafiad“ (2022), mis sai 2023. aastal Eesti teatri tantsuauhinna. Kallistamisest inspireeritud lavastuses näeme kaht keha liikumas embuse poole, avaldades seejuures üksteisele mõju ja saades mõjutatud.
„„Kallistamise koreograafiad“ elab ja hingab eri viisidel paljudes ruumides ja maailmades. Olles pidevas muutumises ja samal ajal igavene. Iga kohtumine on uus: variatsioon.“ ‒ Eline Selgis ja Sofia Philippou
„Kallistamise koreograafiad“ uurib, kuidas reaktsioonina millelegi, mis on pidevas muutumises, kujunevad välja uued maailmad.
Avatuse, usalduse ja austuse interaktsioonis sünnib voolav koreograafia, milles põimuvad kapriisid, kehad ja vastuolud: tegutsemine üksi ja kahekesi, intiimsus ja distants, inimene ja mitteinimene, see maailm ja muud maailmad, tõsine ja naljakas, dokumentaalsus ja fantaasia. See tekitab mänguliselt intiimse dünaamika, mis on tihedalt seotud nii elu kui ka loodusega ja millest on loodud kunstiteos.
Sofia Philippou & Eline Selgis. Tantsulavastus „ABOUT US. Kallistamise koreograafiad“. 2022. Fotograaf: Riina Varol
Näitusega kaasnevad töötoad
Töötuba „Võrgu pajatamine ja jutu punumine“
Ernst Wittoff. Nooda kudumine Koipsi saarel. 1922. Detail. Eesti Rahva Muuseum
Aprillis toimuvas töötoas „Võrgu pajatamine ja jutu punumine“ tutvustab kunstnik Mia Tamme oma tööd ja Hiiumaa naiskalurite projekti ning räägib mineviku ümberkirjutamisest arhiivimaterjalide põhjal. Üheskoos sukeldume praktikasse nimega kriitiline jutuvestmine (ingl critical fabulation, jutuvestmine kui kriitilise teooria haru). Vaatame, milliseid lugusid räägivad meile näitusel olevad kalavõrgud ning milliseid teadmisi kalastamisest, loodusest ja soost need praktilised tekstiilid endas kannavad. Kuidas põimuvad suuline pärimus, materjalipõhine uurimistöö arhiivides ja loominguline praktika?
Rannarahva muuseumi näituste ja kogude osakonna juhataja Kadri Metsaots annab ülevaate esemete kogumise eetikast ja hoidmise praktikast. Tutvume lähemalt näitusel eksponeeritud kalavõrkudega ning puhume neile elu sisse loomingulise kirjutamisega. Õhtu lõpus jagatakse teadmisi ja vabas vormis ka valminud lugusid.
NB! Kuna kohtade arv on piiratud, on osalemiseks vajalik eelregistreerimine. Juhul, kui oled registreerunud, kuid ei saa siiski osaleda, palume mittetulekust teatada aadressil marialota.lumiste@ekm.ee.
Tegemist on kunstiteraapia võtetel põhineva töötoaga. Osaleja enda sisemaastikule keskendunud töötoa teemaks on kontakt. Kontakt nii enda sisemuse kui ka välismaailmaga, mille kogemisel on lisaks meeltele oluline roll somaatilisel tajul ja kujutlusvõimel. Töötoa eesmärk on lõõgastuda, näha ja mõista selgemalt enda väärtusi tänases päevas, luua parem kontakt enda ja välisega.
Alustatakse lihtsatest harjutustest, et igapäevamõtted ja müra töötoa ajaks kõrvale panna ning siis lähenetakse samm-sammult käesolevale teemale ja luuakse teosed. Teostes ning visuaalsetes kujutlustes ilmnevad või konstrueeritakse sümbolitest, objektidest, karakteritest ja värvidest koosnevad kompositsioonid. Loovpraktikale järgneb osalejate teoste üle mõtisklus, kirjeldus, sõnastamine.
Sisemaastiku töötuba: taassünd
Tegemist on osaleja enda sisemaastikule keskendunud töötoaga, mille fookuses on taassünd. Taassünd kevade hakul, et alustada uut virgumist ja saavutada kontakt nii enda sisemuse kui ka välismaailmaga, mille kogemisel on lisaks meeltele oluline roll somaatilisel tajul ja kujutlusvõimel. Töötoa eesmärk on lõõgastuda, näha ja mõista selgemalt enda väärtusi tänases päevas, luua parem kontakt enda ja välisega.
Alustatakse lihtsatest harjutustest, et igapäevamõtted ja müra töötoa ajaks kõrvale panna ning siis lähenetakse samm-sammult käesolevale teemale ja luuakse teosed. Teostes ning visuaalsetes kujutlustes ilmnevad või konstrueeritakse sümbolitest, objektidest, karakteritest ja värvidest koosnevad kompositsioonid. Loovpraktikale järgneb osalejate teoste üle mõtisklus, kirjeldus, sõnastamine.
Sisemaastiku töötuba: sulamine
Osaleja enda sisemaastikule keskendunud töötoa teemaks on sulamine. Sulamine enda sisemusse ning ka välismaailma, mille kogemisel on lisaks meeltele oluline roll somaatilisel tajul ja kujutlusvõimel. Töötoa eesmärk on lõõgastuda, näha ja mõista selgemalt enda väärtusi tänases päevas, luua parem kontakt enda ja välisega.
Alustatakse lihtsatest harjutustest, et igapäevamõtted ja müra töötoa ajaks kõrvale panna ning siis lähenetakse samm-sammult käesolevale teemale ja luuakse teosed. Teostes ning visuaalsetes kujutlustes ilmnevad või konstrueeritakse sümbolitest, objektidest, karakteritest ja värvidest koosnevad kompositsioonid. Loovpraktikale järgneb osalejate teoste üle mõtisklus, kirjeldus, sõnastamine.
Kõiki töötubasid juhendab Belliisi Seenemaa, kes on kunstnik ja kunstiõpetaja, õppinud transpersonaalset psühholoogiat, hüpnoteraapiat ning on hetkel omandamas hingamistöö ja teetatervendamise praktiku ametinimetust. Belliisi on töötanud heli- ja loovterapeudina grupi- ja individuaalsessioonidel alates 2016. aastast ning kunstiõpetajana alates aastast 2009.
Trükis
Näitusega „Nad hakkasid kõnelema“ kaasneb trükis, mille graafiline disainer on Tuuli Aule ja väljaandja Eesti Kunstimuuseumi kirjastus.
Mitmekihilist teemade ringi avab esseede plokk, millest esimese osa moodustavad raamatu koostajate ja näituse kuraatorite tekstid. Ann Mirjam Vaikla mõtestab oma essees „Teispool surmatungi lummust“ näitust antropotseeni dekoloniseerimise vaatenurgast, juhtides lugeja tähelepanu inimülese (ingl more-than-human) maailma agentsusele maailmalõpujärgse elu ettekujutamisel. Hanna Laura Kaljo essee „Põimitud“ vaatleb näitusele kaasatud teoste kaudu inimese ja keskkonna põimitust ning kutsub tähelepanu pöörama keskkonnatraumat iseloomustavatele motiividele, milleks on vaikus ja nihestatus.
Kuraatorite esseedele järgneb kaastöö Soome keskkonnasotsioloogilt Outi Auttilt, kelle essee „Kiri Lõhele“ analüüsib keskkonnatrauma protsesse ulmekirjanduse žanrisse kalduva võttestikuga, lähtudes teema käsitlemisel isiklikest läbielamistest.
Trükise keskse osa moodustab näitusel osalevate kunstnike sektsioon, mis avab kunstnike tausta ning kus on fotod näitusel eksponeeritud teostest. Kunstnike plokile järgneb vestlusring „Keha kõnelused“ näitusel osalevate Eesti kunstnikega (John Grzinich, Merike Estna, Mia Tamme, Sasha Tishkov), mille viisid läbi näituse kuraatorid, et avada spetsiaalselt selleks näituseks valmivate teoste või Eestis esmakordselt eksponeeritavate teoste tagamaid. Vestlusringi illustreerivad kunstnik Sasha Tishkovi fotod tema uurimisreisilt Hispaaniasse Tarifasse.
Raamatu viimane tekst „Biolagunev sõnastik“, mille autor on Eesti kirjanik ja tõlkija Mirjam Parve, avab näituse temaatikast lähtuvalt 16 mõistet, mille tulemusena moodustub poeetiline terviktekst.
Kumu blogi 