Pariisi moodsa kunsti muuseumis on 9. veebruarini avatud näitus „Aatomiajastu“, kus teiste maailma kunstitippude kõrval on esindatud ka Eesti kunstnik Jaan Elken, kellelt on väljas maal „Laboratooriumis“. Lahates teemat, mis on praegu aktuaalsem kui kunagi varem, on näitus kooskõlas muuseumi sooviga käsitleda oma programmis kaasaegseid kultuurilisi ja sotsiaalseid probleeme. Ka Kumu kunstimuuseum alustab koostööd Pariisi moodsa kunsti muuseumiga: hetkel käivad ettevalmistused 2026. aasta kevadel toimuvaks Olga Terri, Anu Põdra ja Kris Lemsalu näituseks.
Näituse „Aatomiajastu“ kaudu kutsutakse külastajaid heitma läbi aatomimaailma uut pilku 20. sajandi modernsuse ajaloole. Näitus annab võimaluse uurida kunstilisi käsitlusi, mis on tõukunud aatomiuuringutest ja nendega seotud teaduslikest saavutustest, eelkõige tuumapommist, mille laastavad tagajärjed on muutnud inimkonna saatust.
Näitus, mis koondab umbes 250 kunstiteost – maalid, joonistused, fotod, videod ja installatsioonid – ning koguni varem avaldamata dokumentatsiooni, avab Prantsuse muuseumimaastikul esimest korda kunstnike väga erinevaid seisukohti teaduse edusammude ja nende tekitatud vastuolude suhtes. Lisaks Elkenile on esindatud sellised tuntud kunstnikud nagu Francis Bacon, Salvador Dalí, Lucio Fontana, Gary Hill, Pierre Huyghe, Asger Jorn, Yves Klein, László Moholy-Nagy, Barnett Newman, Sigmar Polke, Jackson Pollock, Thomas Schütte jt.
Jaan Elken koos oma maaliga „Laboratooriumis“ (paremal) näitusel „Aatomiajastu“ Pariisi moodsa kunsti muuseumis.
Jaan Elken oma teosest:
„Laboratooriumis“ („In the Laboratory“, õli, lõuend, 1980, 73,3 × 75,3 cm) maalisin ma kultuuriministeeriumi korraldatud kavandite konkursiks. Fotol poseerib mu ema Linda Elken, kes töötas tselluloosivabriku keemialaboratooriumis. Bondi-filmide klišeelaadse punase nupu lisasin intriigi tekitamiseks. Konkursile esitasin kaks kavandit, teisel oli tõstetud lasketoruga Vene tank Palace’i hotelli taustal, kavandi nimeks kiretu „Võidu väljak, 22. september 1944“, mil Tallinn n-ö vabastati. Ei mingeid lilli ega tervitajaid, tühi väljak. Sain kavandite eest teise koha ja 200 rubla preemiat, kuid lepingut suurte maalide maalimiseks ei sõlmitud, kultuuriministeeriumi ametnikud põhjuseid ei selgitanud.
Maalisin „Laboratooriumi“ kavandi põhjal 1981. aastal samanimelise suure maali, mis müüdi 1980. aastate lõpus Eesti NSV Kunstifondi kaudu Soome – kunstifondil ja ühel Helsingi galeriil oli seal ühisettevõte, nagu tollal kombeks.
„Laboratooriumi“ kavandi ostis aga 1980. aastate lõpus USAs Pittsburghis tegutsev galerii koos kolme-nelja minu muu Nõukogude tegelikkust torkiva maaliga, millised galerist mu Lasnamäe ateljeed külastades välja valis (ühel oli kujutatud maandatud lennukit koos slogan’iga „Ülekäiku ei ole“, teisel merekaldal asuvat kummipaati jne). Sealt edasi rändas töö nonkonformistliku Nõukogude kunsti koguja Norton Dodge’i vahendusel Zimmerli kunstimuuseumisse New Jerseys. Maalidest mul endal reproduktsioonikvaliteediga fotosid polnud. Kui 2011. aastal ilmunud kataloogi tarbeks materjali kogusin, sain muuseumist küll uued pildistused tellida, kuid maksin failide eest tunduvalt rohkem kui omaaegne 5% n-ö kõvas valuutas, mille kunstnik tööde müügisummast endale sai. Meždunarodnaja Kniga [Nõukogude kunsti müügi ainuõigust omav organisatsioon] ning kunstnike liidud Tallinnas ja Moskvas teenisid aga kopsakaid vahendustasusid tollase nonkonformistliku kunsti Läände müümise eest.
Näituse „Aatomiajastu“ sissepääs Pariisi moodsa kunsti muuseumis
Kumu blogi 