Kumu kunstimuuseumis 2023. aasta sügisest 2024. aasta kevadeni toimunud näitus „Raamist lahti. Leis, Tabaka, Rožanskaitė“ avanes 24. jaanuaril Riias Zuzeumi kunstimuuseumis, kus väljapanekuga tähistatakse Läti kunstiklassiku Maija Tabaka 85. sünnipäeva. Anu Allase ja Laima Kreivytė kureeritud näitust on nautinud ka Leedu kunstisõbrad, kui mullu oli see üleval Vytautas Kasiulise kunstimuuseumis Vilniuses. Näitus toob kokku kolme mõjuka Balti naiskunstniku, Malle Leisi (1940–2017), Maija Tabaka (1939) ja Marija Teresė Rožanskaitė (1933–2007) 1970.–1980. aastate loomingu. Leis, Tabaka ja Rožanskaitė olid nõukogudeaegses Eestis, Lätis ja Leedus erandlikud kunstnikud, kes eemaldusid tollase kunstimaailma reeglitest. Jagame täna näituse kuraatori Anu Allase ja näituse kujundaja Anna Škodenko mõtteid Zuzeumi näitusest ning fotojäädvustusi näituse ülespanekust ja avamisest.
Anu Allas:
Kirjutan siinset teksti „Raamist lahti: Leis, Tabaka, Rožanskaitė“ näituse installeerimise ajal Riias Zuzeumis, kui avamiseni on jäänud kaks päeva. Suur osa teoseid on üleval, osa veel mitte, Anna (Škodenko) tegeleb valgusrežiiga, Anastassia (Langinen) etikettidega.
Zuzeum on „Raamist lahti“ kolmas ja viimane peatuspaik. Peamine põhjus, miks tahtsime näitust pärast Tallinna (Kumu) ja Vilniust (Vytautas Kasiulise kunstimuuseum) veel siiski ka Riias näidata tulenes ühest konkreetsest asjaolust ja selleks on Maija Tabaka – ainus, kes on näituse kolmest kunstnikust veel elus. Käisime tal paar aastat tagasi Jūrmalas külas ja tegime temaga intervjuu, aga tervise tõttu pole tal olnud võimalik reisida ega näha Tallinna ja Vilniuse näitusi. Meile endilegi üllatuseks on aga Tabakale pühendatud väljapanekust kasvanud midagi hoopis rohkemat, „Raamist lahti“ suurejooneline finaal.
Nii Tallinnas kui ka Vilniuses oli meil alati ruumi vähem kui teoseid ning ehkki näituse tihedus ja intensiivsus oli osalt tahtlik, mõtlesime siiski mitmeid kordi, kuidas need teosed mõjuksid märksa mastaapsemas ruumis. Sellesse ruumi oleme nüüd jõudnud, sest kaks Zuzeumi saali kokku hõlmavad ca 1500 m2 ehk siis ainult veidi vähem kui kaks Kumu suurt saali. Tallinnas ja Vilniuses varieerisime teoseid mõnevõrra (muuhulgas nt sellepärast, et Rožanskaitė maalid olid vahepeal Veneetsia biennaalil), aga nüüd on väljas peaaegu kõik tööd korraga. Kujunduslahendus on sarnane varasematele versioonidele, aga kuna ruum on uus (muuseumiks muudetud kunagine industriaalhoone), siis on tervik siiski teistsugune, mitte enam intiimne, hämar ja sopiline, vaid avar ja igas mõttes suuremõõtmeline.
Zuzeum on Jānis Zuzānsi erakogul põhinev muuseum, mille kollektsioonis on nii Läti kui ka muu maailma kunsti ning kust Kumu on mitmete varasemategi näituste jaoks teoseid laenanud; ka terve hulk Tabaka töid „Raamist lahti“ näitusel tuleb Zuzeumi kogust.
Video: Zuzeum
Anna Škodenko:
Nende kolme kunstniku looming – Leis, Tabaka ja Rožanskaitė –, nende intensiivsus ja ainulaadsus panid mind kujundajana eeskätt mõtlema kohale, kus nende nägemused võiksid rahulikult koos eksisteerida. Nende kunstnike looming sisaldab endas ohtu, fantaasiat, surma, taassündi ja loodust ning ka tugevat naiselikkust.
Minu arvates on mets ainus koht, kus kõik need ilmalikud ja müstilised teemad saavad täiel rinnal elada. Ma kujutasin ette nii reaalset Baltimaade metsa, mis on kõigile neile kunstnikele tuttav, kui ka metafüüsilist metsa: kohta, kus mitmed reaalsused võiksid koos eksisteerida.
Video: Zuzeum
Näituse „Raamist lahti. Leis, Tabaka, Rožanskaitė“ kujundus järgis sama kontseptsiooni kõigis muuseumites, kus seda esitleti, kuigi metsa olemus oli erinev. Tallinnas oli see endasse haarav, intensiivne, intiimne, kuid samas metsik. Vilniuse 20. sajandi alguse neoklassitsistlikus hoones kehastas mets inglise maastikuaia rahulikkust. Riia suures postindustriaalses ruumis – Zuzeumis – omandas see metafoorsema iseloomu ja sellest sai omamoodi raamistus. Mõnes mõttes meenutab Zuzeumi ruum ja näituse ülesehitus mulle filmi võttepaika (filmipaviljoni): see näib teatud vaatepunktist üsna usutav, kuid vajab täielikult ellu ärkamiseks siiski lavastaja jutustust.
Üldiselt on mu eesmärk kujundada näitusi, kus vaatajale on etteantud rajad, mida järgida, kuid Zuzeumi puhul oli oluline jätta külastajale vabadus avastada erinevaid komplekte ja teekondi, isegi ekselda. Seda oli vaja selleks, et vaataja saaks luua omaenda narratiivi ja seeläbi muuta „metsa“ reaalseks.
Näituse kujundaja Anna Škodenko, Eesti saadik Lätis, Eerik Marmei, Kumu direktor Kadi Polli ja näituse koordinaator Anastassia Langinen.
Kumu blogi 