August Daugell (1830–1899). Maa-alune raudteejaam. 1870. Puugravüür, paber. Eesti Kunstimuuseum
August Daugell (1830–1899) õppis puulõiget Tartus Friedrich Ludvig von Maydelli juures, siirdus 1846 Peterburi, kus õppis Kunstide Akadeemias vabakuulajana ning avas ksülograafiatöökoja, mille tegevus osutus edukaks. Peterburis täitis ta tellimusi ajakirjale Vsemirnaja Illjustratsija, graveerides ümber rahvusvahelistes publikatsioonides avaldatud artiklitega kaasas käivaid illustratsioone. Daugelli töökoja arhiivi säilitatakse Eesti Kunstimuuseumi graafikakogus ning kuivõrd tegemist on reprodutseeriva graafikaga, pole tema Peterburi toodangu vastu erilist huvi tuntud. Visuaalkultuuri seisukohalt on see 19. sajandi meediale orienteeritud arhiiv väärtuslik. Muude huvitavate teemade seas dokumenteerib Daugelli arhiiv imekspandava täpsusega USAs ja Euroopas 19. sajandi teisel poolel tegutsenud tööstusrevolutsiooni saavutusi, millel Venemaa illustreeritud ajakirjad kiivalt silma peal hoidsid ja kajastasid oma tõlgetes.
Daugelli gravüüridel kujutatu on ameerika leiduri ja ettevõtja Alfred Ely Beachi maa-alune transpordisüsteem. 19. sajandi teisel poolel New Yorgis Broadway alla kaevatud napilt 100 meetri pikkust ja vaid mõned aastad käigus olnud tunnelit võib pidada praeguse metroo varaseks eelkäijaks. Daugelli gravüüride prototüübid koos Beachi ettevõtmise tehnilise kirjeldusega avaldati 1870. aasta Scientific American numbris. Pärast lühikest kasutamist unustati tunneli olemasolu täielikult, kuni see 20. sajandi alguses uue metrooliini rajamisega päevavalgele tuli. Tänapäeval on Alfred Ely Beachi pneumaatilise transpordisüsteemi idee taas ellu ärganud Elon Muski Hyperloopi visooni kujul.
Kumu blogi 