Kumu hariduskeskus avastas Ateenas muuseumihariduse keerulisi ja tundlikke teemasid

Eelmise aasta novembris käisid Kumu haridusprogrammide kuraatorid Anu Lüsi ja Liina Lepik Erasmus+ programmi raames Ateenas ICOM CECA konverentsil, kus osalesid ka töötubades ning tutvusid Küklaadide Kunsti Muuseumi haridus- ja publikutööga.

Antiik-Kreekaga tutvust tegemas

18.–22. novembril 2024 toimus Ateenas Benaki muuseumis muuseumihariduse ja kultuuriürituste rahvusvahelise komitee ICOM CECA (Committee for Education and Cultural Action) aastakonverents. ICOM CECA eesmärgiks on vahetada muuseumide haridusvaldkonna praktikaid ja ideid, tagada muuseumihariduse tähtsus ICOMi programmides ning aidata kaasa maailma muuseumide muuseumihariduse kvaliteedile.

Sellel korral kandis konverents pealkirja „Delicate topics – Challenging audiences“ ning ettekanded keskendusid muuseumihariduslikele tegevustele, mis käsitlevad keerulisi ja tundlikke teemasid, toovad esile kultuuripärandi seni avastamata või vähemtuntud aspekte, kaasavad uusi sihtrühmi ja loovad võimalusi ajalooliselt marginaliseeritud gruppidele. Konverents oli mitmekülgne ja sisutihe, pakkudes nii inspireerivaid ettekandeid kui ka praktilisi töötubasid.

Benaki muuseum – Pireos 138

Ettekannete fookuses olid ligipääsetavus ja vaimne tervis

Valdav osa ettekannetest keskendus vaimse tervise ja ligipääsetavuse teemadele. Üks huvitav ettekanne oli näiteks pühendatud sellisele terminile nagu museoteraapia, mida tutvustas Pariisi Araabia Maailma Instituudi (IMA) muuseumide ja näituste direktor Nathalie Bondil. Rahvusvaheliselt tunnustatud museoloogi ja kunstiteadlase sõnul saavad muuseumid pakkuda teraapilisi kogemusi, mis aitavad leevendada stressi ning parandada nii vaimset kui ka füüsilist tervist. Ta tõi näiteid programmidest, kus kunsti kasutatakse isikliku ja kollektiivse tervendamise vahendina, näidates, et muuseumid võivad olla olulised partnerid ka tervishoiupoliitika elluviimisel.

Teiste seast paistis silma ka Kreeka kultuuriministeeriumi ja migratsiooniasutuste koostööprogramm „Multaka – Intercultural Tours in Athens“, mis tugines algselt Berliinis ellu kutsutud „Multaka: Museum as Meeting Point“ projektile. Programmi raames tutvustati sisserändajatele Kreeka ajalugu, pakkudes samal ajal platvormi kultuuridevaheliseks dialoogiks. Ettevalmistuse järel tegutsesid pagulased ja immigrandid giididena erinevates muuseumides ja arheoloogiliste mälestiste juures, jagades oma isiklikke lugusid muuseumieksponaatide ja mälestiste kohta. Need ekskursioonid lõid dialoogi eri kultuuride vahel, tutvustades muuseume ja kultuuripärandit uutele kogukondadele. Multaka algatus aitas murda kultuuribarjääre ja tõi esile muuseumide rolli kogukondade sidumisel. Tänaseks on programm laienenud Berliinist ja Kreekast rahvusvaheliseks võrgustikuks, hõlmates ka muuseume Ühendkuningriigis, Itaalias ja Šveitsis, mis kõik keskenduvad sarnastele kultuuridevahelise suhtluse ja integratsiooni edendamisele suunatud tegevustele.

Kogukonna kaasamise ja kogukondade vahelise üksteisemõistmise suurendamise vallas jäi meelde ka Ateena Bütsantsi Muuseumi projekt, mis toimus koostöös Kreeka Filmikeskusega. Muuseum lõi haridusprogramme ja teavitusüritusi koostöös Kreeka romade kogukondadega. Toimusid ekskursioonid Kreeka erinevates linnades, mis tutvustasid Bütsantsi mälestisi ja andsid romadele võimaluse oma kultuuri jagada. Samuti tehti projekti raames neli dokumentaalfilmi, mis käsitlesid romade elu, vastandudes stereotüüpsetele arusaamadele romadest. See projekt on hea näide, kuidas muuseum saab seista vastu sotsiaalsele tõrjutusele ja olla aktiivne platvorm ajalooliselt marginaliseeritud rühmade kaasamisel.

Katerina Rogkakou Kreeka lastemuuseumist räägib Liinale projektist „Creating a Gender Equality Project for Youth“

Nii mõnigi ettekanne käsitles dementsusega inimeste ning nende hooldajate ja tugiisikute toetamise teemat, millega meie Eesti Kunstimuuseumis samuti järjepidevalt tegelenud oleme. Näiteks projekti „Drink coffee and you will remember me“ eesmärk oli pakkuda dementsusega inimestele ja nende lähedastele tähenduslikke kogemusi muuseumikeskkonnas. See oli osa laiemast projektist „Cooking in Epirus, 100,000 years“, kus osalejad said kaasa lüüa erinevates igapäevaelust tuttavates tegevustes, mis pakkusid nii kollektiivset kogemust kui ka sensoorset elamust ja lõid turvalise keskkonna. Üheks selliseks tegevuseks oli näiteks kohvi valmistamine ja joomine. Need tegevused aitasid stimuleerida meeli, tuua esile minevikumälestusi ja vähendada ärevust. Programmi teiseks oluliseks osaks oli pakkuda psühholoogilist tuge omastehooldajatele, võimaldades neile hetki lõõgastumiseks ja kogemuste vahetamiseks.

Mitmel esitlusel rõhutati kohalike liidrite ja võtmeisikute tähtsust kogukondade kaasamisel. Need isikud, kes tunnevad oma kogukondi hästi, aitavad muuseumidel ehitada sildu inimeste vahel, luua uusi suhteid ja mõista sihtrühmade vajadusi sügavamalt. Selline koostöö tagab, et muuseumid muutuvad avatud ja kaasavateks kohtadeks ka keerulisematele publikugruppidele, näiteks noortele, pagulastele ja vanemaealistele.

Peale auditooriumis peetud ettekannete oli võimalik väiksemas saalis kuulata ka erinevate uurimistööde tutvustusi. Ettekannete ja uurimuste lühikirjeldusi saab lugeda konverentsi programmi veebilehelt.

Puhkehetkel koos Eesti kolleegide Jelena Tšekulajevaga Eesti Tervisemuuseumist ja Anneli Porriga Eesti Kunstiakadeemiast

Praktilised ja inspireerivad töötoad

Osaleda sai kahes töötoas, millest esimene toimus Benaki muuseumis ja teine Ateena kaasaegse kunsti muuseumis EMST. Benaki muuseumis toimunud töötuba keskendus muuseumihariduse spetsialistide professionaalse arengu toetamisele tundlike teemade käsitlemisel. Osalejad jagasid oma kogemusi keeruliste teemade käsitlemisel ning mõtlesid välja võimalikke strateegiaid, kuidas ebamugavates või ootamatutes olukordades reageerida ja tegutseda. Töötoa teiseks eesmärgiks oli tutvustada osalejatele CECA all tegutsevate rahvusvaheliste huvirühmade veebiüritusi, kus muuseumihariduse spetsialistid kohtuvad ühe-kahe kuu tagant interneti vahendusel, et kuulata ettekandeid ja jagada kogemusi spetsiifiliste teemade käsitlemise kohta.

EMSTi töötoas tutvustatud programmi eesmärk oli näidata, kuidas kaasaegne kunst võib olla võimas vahend neuroarenguhäiretega inimeste kaasamisel, aidates ületada suhtlusbarjääre ja soodustades nii nende osalemist ühiskonnas. Programmis kasutatavaid meetodeid saime ise kohapeal kogeda ja osalejatena kõike kaasa teha. Selline programm edendab enesekindlust ja suhtlemisoskusi, pakkudes platvormi eneseväljenduseks kunstilise loovuse kaudu. Programm on loodud kahe inimese, psühholoogi ja kunstniku koostöös ja seda viiakse tavaliselt ka ühiselt läbi. Meeldejääv oli näituse külastusele järgnenud loovtöö, mis oli ühelt poolt väga lihtsalt mõistetav ja võimaldas ülesannet lahendada mitmel eri moel, samas ei vajanud palju juhendamist.

Töötoa läbiviijate Wencke Maderbacheri ja Susan Rowe’ga

Elisabeth Ioannide aitamas osalejatel näitusesaalis seoseid luua

Kohtumine Ateena Küklaadide Kunsti Muuseumis

Lisaks konverentsile käisime ka Ateena Küklaadide Kunsti Muuseumis ja kohtusime sealsete haridustöötajatega. See kohtumine sai kokku lepitud eelkõige nende 2022. aastal käivitatud vaimse tervise teemadega seotud innovaatilise projekti tõttu, kuna ka Eesti Kunstimuuseumi mitmes filiaalis on viimasel ajal vaimse tervise teemadega fookustatumalt tegeldud (Adamson-Ericu muuseumi näituse „Tasakaalus(t väljas). Näitus märkamisest ja meelerahust“ publiku- ja haridusprogramm toimus koostöös Peaasi.ee-ga; muuseumitund „Näituse ringkäik avatud südamega koos Peaasi.ee töötoaga“ Kumu kunstimuuseumi näitusel „Jevgeni Zolotko. Aadama saladus“ ühendas nüüdiskunsti teoste tõlgendamise ja vaimse tervise teemalise töötoa). Ateena Küklaadide Kunsti Muuseumi projekt „Collective Well-being. Personal Development Program“ („Kollektiivne heaolu. Isikliku arengu programm“) sisaldas mitmeid tegevusi, mis keskendusid igapäevase heaolu edendamisele. Programmi raames toimusid loengud, töötoad ja arutelud, mis käsitlesid vaimse tervise teemasid, pakkusid osalejatele praktilisi oskusi ja teadmisi oma elukvaliteedi parandamiseks ning tõstsid üldist teadlikkust vaimse tervise tähtsusest. Programm viidi läbi koostöös ülikooli teadlastega, mis tagas teaduspõhise lähenemise. Projekti toetas Athina I. Martinou Fond ning kogu ettevõtmine toimus Kreeka kultuuri- ja spordiministeeriumi egiidi all, mis rõhutas selle olulisust ja usaldusväärsust veelgi. Pikemaajalised koostööprojektid eri valdkondade spetsialistide ja asutustega ning tihe koostöö erinevate fondidega projektide rahastamiseks leidsid kajastamist ka konverentsi ettekannetes.

Pärast mahuka projektiga lähemalt tutvumist ja vestlusi saime oma silmaga näha ka Küklaadide Kunsti Muuseumi haridusliku sisuga kohvermuuseume. Nagu mitmed projektid Eesti muuseumimaastikul, olid needki valminud rahvusvahelise koostöö raames. Rändavad kohvrid on loodud selleks, et tuua Küklaadide kunsti maailm õpilastele ja õpetajatele lähemale, ning need sisaldavad teemakohaseid esemeid, mänge, illustratiivseid materjale ja juhiseid õpetajale. Komplekte laenutatakse koolidele üle kogu Kreeka, lisaks raamatukogudele ja kultuuriasutustele, mis pakuvad lastele tasuta hariduslikke tegevusi. Samuti on mitmetel Kreekat rahvusvaheliselt esindavatel asutustel, nagu ülikoolid, saatkonnad ja konsulaadid, püsivalt kohapeal needsamad kohvermuuseumid, mida nad saavad kasutada oma haridusprogrammides ja -tegevuses. Muljet avaldas ka see, et rändavad kohvrid pole kõik samalaadilised, vaid valida saab tervelt kaheksa erineva teemakohvri vahel!

Uued tutvused ja taaskohtumised

Kokkuvõtteks võib öelda, et oli suur rõõm kohtuda muuseumiharidustöötajatega erinevatest riikidest, kuulda ja näha kolleege seismas silmitsi sarnaste väljakutsetega ning püüdlemas sarnaste ideaalide poole. Oli inspireeriv vestelda Museum Education Toolkit’i autoriga ja tore päästa ICOM-CECA president tühjaks saava telefoni nuhtlusest. Sama rõõmustav oli kohtumine Eesti kolleegidega, kellega pole igapäevaselt võimalust nii pikalt ja sisuliselt vestelda.

ICOM CECA konverents andis hea ülevaate muuseumihariduse praktikatest üle terve maailma, aitas luua uusi kontakte, inspireeris uuteks tegudeks, tõi esile muuseumide olulisuse ühiskonna eri rühmade kaasamisel ja tundlike teemade käsitlemisel ning pakkus lisaks meeldejäävaid kultuuri- ja maitseelamusi.

Ekskursioonipäeval külastasime Spartas oliiviõli muuseumi, kus sai ise proovida rekonstrueeritud masinatega oliiviõli tegemist

Ekskursioonibuss teel Peloponnesose poolsaarele