„Kahvatu tüdruk“ 1974. aastast on Enn Põldroosi üks lummavamaid ja salapärasemaid maale. Punased juuksed, blaseerunud, võiks isegi öelda tühi pilk, peaaegu ilma ninata nägu, kummalised roosad vinnid kõrgel otsmikul, täpselt sama tooni huuled ja kaelarätt. Kunstnik kohtas seda naist enda sõnul juhuslikult tänaval, tormas ateljeesse ning maalis oma mälupildi üles. Maalimise kiirus on siin selgelt aistitav. Tundub, et enim on Põldroosi haaranud naise pilk, sest silmad – kõige staatilisem ja selgepiirilisem osa maalist – näivad olevat kunstnikule kõige selgemalt mällu sööbinud. Kõik muu on justkui käest libisemas, kadumas ja hajumas. Lisaks pilgule on maali teiseks kandvaks teljeks otsaesiselt kaeluseni ulatuv n-ö roosa sirge, mis loob selle täiesti frontaalse portree kesktelje, lõikudes silmadest moodustuva ristteljega. Vaataja tajub, et ta on kohal ühes hajuvas hetkes ja nii muutubki see maal mingis mõttes monumendiks ajale.
Paljud Põldroosi portreed on sündinud sarnastest juhuslikest kohtumistest tänaval ja maalitud üles sarnasel moel, mälu järgi, kuid „Kahvatu tüdruk“ on erilise afektiivse laenguga maal.
Kumu blogi 