Niguliste ja Adamson-Ericu muuseumi kollektiiv osales oktoobri alguses Ateneumi kunstimuuseumi näituse Gothic Modern seminaripäeval. Näitus põhineb 2018. aastal algatatud pikaajalisel samanimelisel uurimisprojektil. Eri riikide ülikoole ja muuseume (Soome Rahvusgalerii – Ateneum, Coventry Ülikool, Warburgi Instituut, Norra Rahvusgalerii, Alte Rahvusgalerii jt) kaasava projekti põhirõhk oli keskaja motiividel modernistlikus kunstis. Näituse avapäeval toimunud seminar tõi kokku rahvusvahelise esinejas-kuulajaskonna ning sõna said meeskonda kuulunud teadlased, sealhulgas selle peamised eestvedajad ja praeguse näituse kuraatorid, Ateneumi direktor Anna-Maria von Bonsdorff ja Coventry Ülikooli professor Juliet Simpson, aga ka Marja Lahelma Helsingi Ülikoolist, Vibeke Waallann Hansen Norra Rahvusmuuseumist jt. Eesti poolt on projektiga olnud seotud Eesti Kunstiakadeemia professor Krista Kodres. Täna annavad Niguliste muuseumi näituste- ja publikuprogrammide koordinaator Annika Teras ja Niguliste juht ja kunstiteadlane Merike Kurisoo näitusest ning toimunud seminarist täpsema ülevaate.
Projekti „Gothic Modern, 1880.–1930. aastad“ eesmärgiks on olnud uurida keskaja, eriti gooti kunsti lummust ja selle tähendust 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse modernismi jaoks ning pakkuda juba tuttavatele konstruktsioonidele vastukaaluks uudset lähenemist, tehes seda Põhjamaade ja Põhja-Euroopa vaatest ning luues dialoogi ka 21. sajandi nii-öelda tumedate ja emotsionaalsete teemadega. Näitus, seminariettekanded ja kaasnev kataloog käsitlesid niisiis lisaks teoste kristlikule pildikeelele erinevaid aspekte: surma ja surmajärgset elu, rituaale, seksuaalsust, vägivalda, kannatusi, traumat, konflikte, valgustumist, sündi, palverändu, loomingulisust, igavikku jpm. Uurimuse kaudu tegeldakse viisidega, kuidas kunstnikud on nimetatud teemade väljendamiseks tuginenud enda kaasajal minevikule, nii-öelda lavastanud gootikat ning kujutanud seeläbi loomingus teisesust, häirivat, spirituaalset või nähtamatut piiride-, perioodide- ja ismide üleselt.
Jõudsime seminarile lisaks ka näitust külastada. Mahukas väljapanek oli kohati süngele sisule vaatamata üles ehitatud küllaltki helges võtmes, millele aitasid kaasa kujunduses läbivalt kasutatud gootikaared ja muud sümboolsed võtted. Vaatajana võis end mitmel korral siiski leida emotsionaalselt tugevalt puudutatuna. Temaatiliselt loogiliselt, siiski üpris tihedalt, oli esindatud muljetavaldav plejaad nimekaid kunstnikke: Arnold Böcklin, Hans Holbein, Edvard Munch, Hugo Simberg, Helene Schjerfbeck, Lucas Cranach vanem, Akseli Gallen-Kallela, Vincent van Gogh, Käthe Kollwitz, Marianne Stokes jne. Projekti üheks väärtuseks võib pidada sedagi, et selle kaudu on näitusel ja kunstiajalookirjutuses esindatud ka mitmed vähemtuntud autorid.
„Gothic Modern“ näitusevaated
Meeldejäävaks oli muidugi kohtumine koduse, Niguliste muuseumis asuva Bernt Notke maali „Surmatants“ reproga, mis ruumis küll vaatlemiseks distantsi ei pakkunud ja seetõttu veidi harjumatult mõjus, kuid just seetõttu võimaldas seda jälgida lähedalt ja detailselt, jättes teistmoodi sügava mulje. Surma temaatika pakkus veel lisaks sellelegi rohkesti ainet nii näitusel, seminaril kui ka uurimisprojektis laiemalt. Maine kaduvus, võrdsus surma ees, kohtumised surmaga ja teispoolsus ilmnesid motiividena mitmete eksponeeritud autorite (Simberg, Hollar jt) teostes, kas konkreetsetes jäljendustes või ootamatus laadis. 19.–20. sajandi modernistlikku ja sümbolistlikku kunsti sügavalt mõjutanud märgiliste teostena tõusidki esile eeskätt surmatantsu-maal ja Matthias Grünewaldi Isenheimi retaabel.
Kokkuvõtlikult oli seminar kaasahaarav ja mõtlemisainet pakkuv ka Eesti kogude ja meie modernistlike kunstnike loomingu seisukohalt, näitus puudutas nimetatud perioodide vahelise silla tõttu sisuliselt mõlemat Eesti Kunstimuuseumi vanalinna filiaali ja oli seega heaks ühendavaks lüliks meie toredal Helsingi päeval.
Näitus on Ateneumis avatud veel 26. jaanuarini 2025 ning liigub edasi Norra Rahvusmuuseumisse Oslosse (28.02–15.06.2025) ja Albertina muuseumisse Viini (19.09.2025–11.01.2026).
Kumu blogi 