Eesti Kunstimuuseum algatas uue teadusprojekti „Ekspeditsioon – eestlased ja põlisrahvad“, mille läbiviimine toimub koostöös Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Rahva Muuseumiga. Projekti uurimistöö aktiivseks käivitamiseks külastas osa töörühmast 2.–4. oktoobril Helsingit, kus tutvuti sealjuures Kiasma ja EMMA muuseumi kogudega ning kohtuti kohalike kuraatorite ja koguhoidjatega. See inspireeriv reis pakkus võimalust tutvuda mitmete projektile oluliste kunstiteostega nii muuseumide kogudes kui ka näitustel. Täna tutvustavad Kumu blogis näituste koordinaator Johanna Jolen Kuzmenko ja kuraator Ann Mirjam Vaikla lähemalt kõnealust uurimisprojekti ning jagavad ka oma reisimuljeid.
Johanna Jolen Kuzmenko:
„Ekspeditsioon – eestlased ja põlisrahvad“ on seotud Eesti Kunstimuuseumi nõukogude perioodi kunsti uurimisega. Projekti eesmärk on pakkuda selle aja kunstile uusi kontekste ja tõlgendusi. Projekti keskseks väljundiks on Kumu 3. korruse B-tiivas toimuv Linda Kaljundi kureeritud näitus. Lisaks avatakse Kumu 5. korruse kaasaegse kunsti galeriis nüüdiskunstnike näitus, kus esinevate kunstnikute päritolu ja looming on tugevalt seotud saami identiteediga. Viimast näitust kureerib Ann Mirjam Vaikla, kellel avaneb 2025. aasta veebruaris näitus „Nad hakkasid kõnelema“, mis käsitleb keskkonnamuutuste kontekstis inimese ja ümbritseva vahel toimunud katkestust keskkonnatrauma nähtuse kaudu. Kuna Vaikla saami nüüdiskunsti ning Kaljundi ajaloolist pärandit mõtestavad näitused on temaatiliselt seotud ja nendele näitustele tuleb ühine kataloog, siis teevad kuraatorid oma projektide ettevalmistamisel ka tihedat koostööd.
EMMAs võõrustas meid peakuraator Ingrid Orman, kes koos koguhoidjatega tutvustas muuseumi kogusid ning seda, kuidas EMMA oma kollektsiooni täiendab. EMMAs oli eksponeeritud Elina Juopperi teos „Heritage“, mis jättis sügava mulje. Pealtnäha lihtne teos – hulk kuubikukujuliselt laotud raanu tehnikas vaipu –, kuid lugu installatsiooni valmimise taga on mitmekihiline. Juopperi teose loomine ulatub tagasi 2010. aastasse, kui kunstnik hakkas koguma Soomes traditsioonilisi raanu vaipu, et need talletuks ajaloomäluna. Inimesed saavad siiani kunstnikule vaipu annetada, seega on tegu kollektiivse loomega, mis ühest küljest väärtustab olemasolevat ning selle ajalugu, kuid aitab samuti talletada ajalookihistusi järgmistele põlvkondadele. Lisaks installatsioonile oli näitusel ka video kuubiku kokku ladumisest, mis näitas ühe kunstiteose valmimise köögipoolt. EMMA kogus saime tutvuda ka Outi Pieski teostega ning uudistada põgusalt muuseumi kogude ruumi ja fotostuudiot.
Kiasma muuseumis külastasime mahukat näitust „Feels Like Home“, mis käsitles kodu, kuuluvuse ja identiteedi teemasid. Saara Hacklin tutvustas meile Henna Hyvärineni videoteost „Pussycat Soup“ (2022), kus kunstnik dokumenteeris oma ema igapäevaseid tegevusi ja vestles temaga oma Karjala juurtest. Nii Kiasma kui ka EMMA näitustel oli teoseid, mis aktiviseerisid kas marginaliseeritud kogukondade hääli ja/või näitasid pealtnäha igapäevaseid esemeid meie ümber, mida me võime võtta enesestmõistetavana, avastades ühel hetkel, et neid pole enam alles.
Uurimisreis andis rohkelt mõtteainet ja niidikesi, mille kaudu edasi liikuda ning erinevaid soome-ugri teemasid käsitleda. Järgmisena süvenevad kuraatorid juba Eesti Rahva Muuseumi kogudesse ning jätkavad Eestis asuva materjaliga.
Ann Mirjam Vaikla:
Minu üllatuseks oli nii Kiasma kui ka EMMA muuseumi kogudes vähe teoseid saami päritolu kunstnikelt – seda muuhulgas ka pärast saami kunstnike kõrget esindatust Veneetsia biennaalidel („The Sámi Pavilion“ Põhjamaade paviljonis, 2022; sh aasta hiljem arhitektuuribiennaalil).
Meeldejäävaimaks osutus minu jaoks Saara Hacklini kureeritud näitus „Feels Like Home“ Kiasmas, mis koosnes Soome Rahvusgalerii kollektsioonis olevatest teostest, juhatades publiku „kodu“ ja „kuulumise“ teemade juurde. Hindasin kõrgelt kuraatori julget otsust eksponeerida näitusel Samira Elagoz & Z Walshi teost „You can’t get what you want but you can get me“ (2023), mis toob vaatajateni kahe transmehe armastusloo. Eesti publikul on varasemalt võimalus olnud Samira Elagozi loomingut kogeda 2023. aastal Saal Biennaalil, kui näidati tema teost „Seek Bromance“. Viimane näitas kunstniku autoripositsiooni muutumist, kuivõrd ta läbis samal ajal soolise ülemineku protsessi. Sarnaselt Kiasmas eksponeeritud uuemale teosele tuuakse transinimeste vaheline armastuslugu vaatajani Instagrami-reaalsuse ja esteetika kaudu.
Kumu blogi 