Arne Maasik. Mustjõe. 2007. Foto. Eesti Kunstimuuseum
Arne Maasik (1971) tegutseb arhitekti ja kunstnikuna 1995. aastast. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna magistrantuuri. Fotograafina kasvas ta välja Peeter Linnapi juhitud koolkonnast Faculty of Taste. 1995. aastal hakkas Maasik portreteerima mahajäetud militaarseid arhitektuuriansambleid Astangul, millest algas omalaadne arhitektuuri- ja loodusfoto sümbioos. „Enamikul piltidel on näha vaid looklev, väänlev, vohav, kiduv ja kõdunev võsa. Võsavõrade risoomse pitsi vahel vilksatab mõni klombitud kamakas, võlvkaar või sirgeks looditud serv. Inimese rajatu on orgaanilise elutungiga üheks saanud,“ iseloomustab Peeter Laurits Maasiku tööpõldu linnatagustel tühermaadel. Nendel maastikel leidis Maasik tee loodusfoto juurde ja pani aluse eelkäijate poolt märkamata ja kasutamata jäänud metafüüsilisele jutustusviisile. Maasiku varasema loodusfoto teemaks on tühermaadel lokkavad monumentaalsed võsa- ja põõsarinded, mille metsikus saavutab üleloomulikud mõõtmed struktuure korrastava arhitekti pilgu abil.
Kumu blogi 