
Skandaalne Pariisi kurtisaan Valtesse de La Bigne (1848‒1910) inspireeris nii kunstnikku Édouard Manet’d kui ka kirjanikku Émile Zolad, kes naise hüüdnime Nana all igaveseks ajalukku jäädvustasid. Voldemar Kangro-Pool, kes tõenäoliselt puutus kahe suurkuju teostega kokku Pariisis õppimise ajal, on oma samanimelisel maalil kasutanud Nana lugu illustreerimaks ühiskonna suhtumist oma seksuaalsust vabamalt eksponeerivatesse naistesse. On ilmne, et kunstniku arvates ei olnud see suhtumine tema eluajal 19. sajandiga võrreldes kuigivõrd muutunud. Teosel näeme end vaid voodilinaga katvat alasti naist. Teda ümbritsevad kõrgseltskonna prouad ja härrad, kes pärleid pigistades talle hukkamõistvaid kõrvalpilke heidavad ning uudishimu või lausa varjamatu ihaga tema alasti keha jõllitavad. Samal ajal on ka Kangro-Pooli kujutatud Nana pilk küllaltki salakaval ja väljakutsuv.
