Maikuust kuni septembri lõpuni on Kumu sisehoovis eksponeeritud Katja Novitskova väljapanek „Maa potentsiaal“, mis uurib teaduse, tehnoloogia, ilukirjanduse ja kuvandipõhise kultuuri seoseid. Neljal suurel alumiiniumist skulptuuril on internetist pärit digitrükid kujutistest Maal, taevastest objektidest ning suurendatud, näiliselt võõrastest, ent maapealsetest organismidest. Novitskova kutsub publikut nii teadusliku kui ka poeetilise pilgu abil mõtisklema, kuidas näha ja mõista Maa potentsiaali.
Vähem kui sajand tagasi peeti Veenust Maa sõsarplaneediks. Hilisemad andmed on näidanud tihedat väävelhappepilvede kihti, pinnatemperatuuri +467 °C ja purustavat atmosfäärirõhku. Nüüd uurivad teadlased neid andmeid, lootuses ära hoida seda, et meie planeet muutuks teiseks Veenuseks ja lõpetaks kogu teadaoleva elu. Selles töös klammerdub hüdra Veenuse külge. Tavaliselt on hüdra kuni 20 mm pikk, siin teoses on seda maismaa mageveelooma suurendatud, et rõhuda tema tulnukalaadsele välimusele. Olend näeb välja nagu midagi teiselt planeedilt ning tema omadused ei piirdu ainult ta vormiga. Nimelt on hüdra ainus teadaolev loom, kes suudab rakke pidevalt uuendada ja isegi igavesti elada. Hüdra struktuur on meie omast erinev nagu Veenus Maast, kuid seda saab kasutada surematuse saladuste uurimisel.
Kumu blogi 