
Baltisaksa pildipärandis on interjööre vähe, seega on tegemist haruldaselt kõneka motiiviga siinses kultuuriloos: maal pakub väärtuslikku, täpselt dateeritud ja lokaliseeritud näidet 19. sajandi Tallinna jõuka linnakodaniku elustiilist. Interjöörivaate keskseks motiiviks on auväärse Tallinna kodaniku ja linnaarsti Hermann Bluhmi leseks jäänud abikaasa Sophia (sünd Haecks) oma surivoodil, seltsiks tütar ja põetamas kasutütar. See on üks ilusamaid Waltheri töid, mis annab edasi biidermeieri vaikset, vaga ja staatilist vaimsust.
Aknast avaneva vaate järgi otsustades on maalil kujutatud aadressil Pikk tänav 57 asuva maja teise korruse hoovipoolset tuba. Väljast toona veel keskaegses majas oli sees moodne interjöör: dekoratiivsete laemaalingute, stukist karniiside ja akantusornamendiga lühtrirosetiga tuba ehib biidermeierstiilis mööbel – peeglid, konsoollauad ja toolid, mis moodustavad aknaorvades sümmeetrilisi seadeid. Selle stiilse korra keskele on sirmiga eraldatud omaette nurk haigevoodile ja toodud kohale põetamiseks sobiv raske leentool.
Koduse põetusstseeni tegelasteks on naised, kes toovad uhkesse ruumi rahu ja intiimsuse, moodustades väikese läbimõeldud kompositsiooniga grupi ja pakkudes paralleeli leinavate naispühakutega Waltheri samal perioodil loodud Kolgata-teemalistel altarimaalidel. Nii ei ole maal kaugeltki lihtsalt ilus biidermeierlik interjööripilt, vaid võimalus vaikseks koduseks kontemplatsiooniks peresidemete, kaastunde, usu, lootuse ja teiste kristliku elu põhiväärtuste üle.
