Jevgeni Zolotko (1983) on kunstnik, kelle loomingu keskmes on verbaalse ja ainelise materjali vahekord. Oma ruumispetsiifiliste installatsioonidega toob ta esile inimloomuse universaalsed jooned, milleks on kultuuri ja religiooni kaudu põlvest põlve edasi kantud tunnetus ja mahasurutud alateadvus.
Zolotko installatsioon „Armastus“ koosneb kaheksast kipsist skulpturaalsest vormist (hermist), neid ümbritsevatest fotodest, ajalehe suurendusest ja ajalehekuulutuste tekstidele loodud heliteosest (laul, koduorel). „Armastuse“ algimpulsiks olid kunstniku poolt juhuslikult leitud tutvumiskuulutused 1990. aastatel ilmunud ajalehest Maauudised. Kaheksa kipsist hermi (neli mehe ja neli naise pea ja suguelunditega) viitavad tagasi Vana-Kreeka kultuurist tuntud teetähistele, mille suguelundite hõõrumine pidi rändurile head õnne tooma. Zolotko käsitluses muutuvad hermid aga teetähistest ise rändajateks, keda on võimalik teepervelt üles korjata, luues nii tabava metafoori kontakti otsivatele inimestele.
Kumu blogi 