See Oskar Kallise teos on üks eriskummalisemaid seksitöötaja kujutisi Eesti kunstiloos. Naise „ebasündsale“ tööle viitavad kaelust ehtiv roosa boa ja taustal öösinas helendavad tänavalaternad, ent tema androgüünsed või isegi mehelikud näojooned, parukana näiv leekivpunane juuksepahmakas ja laiad õlad panevad küsima: kas tegemist võib olla esimese, tänapäeva mõistes transnaise kujutisega Eesti kunstiväljal? Kallis on oma tegelast kujutanud ohtliku ja halvaendelisena, mida näeme naise punastest silmaiiristest ja sinakast koolnujumest ka ilma teosele kirjutatud epiteeti lugemata.
Teistest 20. sajandi alguse seksitöötajate kujutistest eristab Kallise teost ka selle portreelik kadreering. Portreteeritav on küll hirmutav, ent mitte seksualiseeritud. Ta on riides, kujutatud on vaid tema pead ja õlgu. Tema otsepilk, tardunud olek ja teose imepisikesed mõõdud annavad kujutisele pigem politseikataloogist pärit, arvelevõetud seksitöötajast tehtud portreefoto iseloomu. Teosele kirjutatud ühemõtteline sildistus näitab selgelt noore kunstniku suhtumist sellistesse inimestesse ning taastoodab ühiskondlikke tõekspidamisi seksitöötajatest kui ebamaistest petlikest ja meestele hukatuslikest deemonitest.
Kumu blogi 