Kumus saab näha Elisàr von Kupfferi ja Jaanus Samma loomingulist dialoogi

Alatest tänasest on Kumu 3. korrusel avatud näitus „Elisarion. Elisàr von Kupffer ja Jaanus Samma“, mis toob kokku baltisaksa taustaga Elisàr von Kupfferi (1872–1942) ja Eesti kunstniku Jaanus Samma (1982) loomingu. Näituse kuraatorid on Andreas Kalkun, Kadi Polli ja Hannes Vinnal.

Järvamaal Ambla lähistel sündinud Elisàr von Kupffer ehk Elisarion oli visionäär, värvikas isiksus ja mitmekülgne looja. Põhiosa tema pildiloomingust pärineb aastatest 1905–1930 ja pakub ohtralt paralleele vanema kunstiajalooga – nii antiigi kui ka renessansiga –, aga ka saksa ja prantsuse sümbolismiga. Oma maalidel lavastas ta ennast sageli autoaktina, provotseeris alastusega ja hägustas teadlikult sugude piire. Ta tegeles kirglikult maalikunsti, kirjanduse, kunstiajaloo ja filosoofiaga ning lõi oma maailmatunnetusest kantud uususundi – klarismi (sks klar ‘selge’). Tänapäeval hinnatakse Kupfferit kui teerajajat, kes edendas sallivust tavapärasest erineva seksuaalse orientatsiooniga inimeste suhtes.

Elisàr von Kupfferi antiigi ja renessansi mõjudega homoerootilised maalid on näitusel dialoogis Jaanus Samma teostega, mis uurivad eesti talupoegade seksuaalsust ja kväärivad rahvakunsti. Esile tõusevad sajandeid saksakeelse eliidiga kõrvuti elanud talupoegade suhted oma valitsejatega, võõristuse ja iha segunemine, mäng kõrge ja madalaga.

Jaanus Samma on õppinud graafikat, kuid töötab kõigi kaasaegse kunsti meediumidega ning mitmesugustes erinevates tehnikates – installatsioonist ja videost ehete ning kudumite kujunduseni. Näiteks tema projekt „Hair Sucks“ koondas kokku maailma eri paigust kogutud seksuaalteemalised grafitid, mis olid kudumismustritena kampsunitesse kootud. Grafitit kui avalikku ruumi jäetud sõnumit on Samma vaadelnud ka kunstiprojektis, mille keskmes on Kodavere küla kiriku välitualett, kuhu lõigatud sõnumid ja nimed jutustavad lugusid 20. sajandi külaajaloost ja inimestest. Teos on väljas ka Kumu uuel näitusel. Lisaks varasematele teostele on Samma näituse jaoks loonud uue videoteose „Õndsate selge ilm“. Pealkiri viitab Elisàr von Kupfferi samanimelisele panoraamile („Die Klarwelt der Seligen“, maalitud aastatel 1919–1929), mis ehtis klarismi pühakoda Sanctuarium Artis Elisarioni. 25-meetrine maal kujutab 84 androgüünset, väliselt kunstnikuga sarnast alasti meesfiguuri. Samma teos on Kupfferi maali lähivaatlus, mis proovib jõuda autori omailma lätetele. Videos kõlab Johanna Kivimäe heliteos, milles on kasutatud Elisàr von Kupfferi komponeeritud laulu „Vogel Schelm” („Võrukael lind”).

Jaanus Samma teost täiendab omakorda Karl Joonas Alamaa maalähedane installatsioon „Piiratud lõbu“. Alamaad huvitab just Kupfferi privilegeeritus ja sellel põhinev mõtte- ja väljendusvabadus. Kehvema sotsiaalmajandusliku lähtepositsiooniga inimestel on praegugi märksa vähem võimalusi väljendada oma unistusi ning identiteeti, aga ka seksuaalsust ja fantaasiaid. Peavoolust erineva tee valimine nõudis lisaks julgusele ja meelekindlusele ka võimalusi ja vahendeid, mis olid kättesaadavad vaid vähestele. Alamaa lihtsast ja maalähedasest takunöörist installatsioon astub dialoogi Kupfferi aristokraatliku ja teatraalse loominguga ning jagab selle kerget mängulisust maailmaga, mis jääb väljapoole privilegeeritute ahast ringi.

Näituse avaprogramm

Näituse avaprogramm toimub laupäeval, 23. märtsil. Kavas on järgmised üritused:

Kell 12‒14 Arutelu-töötuba „Takunöörist installatsiooni punumine“, Karl Joonas Alamaa. Piletid müügil Fienta keskkonnas

Kell 14 Näitusetuur kuraatorite Hannes Vinnali ja Andreas Kalkuni ning kunstniku Jaanus Sammaga

Kell 16 Vestlus „Eesti kväärkunstiajalugu 19. sajandist tänapäevani“, kus osalevad üks näituse kuraatoritest Andreas Kalkun, kunstnik Jaanus Samma ja kunstiteadlane Rebeka Põldsam. Vestlust modereerib Tallinna Ülikooli ajaloolane Uku Lember

Näitusega kaasnev raamat

Näitusega kaasneb ka eesti- ja ingliskeelne trükis, mida saab osta nii Kumu poest kohapealt kui ka Eesti Kunstimuuseumi e-poest. Raamat võtab kokku Elisàr von Kupfferi elu ja kunstiloomingu, pakkudes sissevaadet 20. sajandi alguse ühiskondlikesse kataklüsmidesse ja religioossetesse utoopiatesse, kunstniku lapsepõlve Eestimaal ja homoerootilisse omailma.

Raamat sisaldab ka Elisàr von Kupfferi novelli „Tema armastuse mõistatus“ („Sein Rätsel der Liebe“, 1901), mis on Baltimaade kirjanduses üks esimesi ilukirjanduslikke tekste, kus käsitletakse homoseksuaalsust tänapäevases eneseavastusliku „väljatulekuloo“ võtmes.

Raamatu koostajad on näituse kuraatorid Andreas Kalkun, Kadi Polli ja Hannes Vinnal ning selle on kujundanud Tuuli Aule.