Valmimisajal mõjus see Tiit Pääsukese teos terava ökokriitilise seisukohavõtuna. Maal kujutab metsalagendikule pargitud sõiduautot koos muude inimtegevuse märkide ja metsa alla visatud rämpsuga. 1970. aastatel kasvas Eestis isiklike sõiduautode arv, mis omakorda hõlbustas juurdepääsu looduskeskkonnale. Just sel ajal sai populaarseks ka metsas matkamine. Kuigi auto omamist peeti väga prestiižseks, hakati ühiskonnas üha enam nägema ka seda, mis jäi klantspildi taha – looduse, sealhulgas metsade reostamist ja keskkonnaprobleeme, mida ka Pääsuke oma maalil kajastab. Kunstnik demoniseeris autot, kujutades seda ja kõike automatkaga seonduvat räigetes kollastes toonides. Nõukogude kultuuris puudus võimalus vabaks mõttevahetuseks kunsti vahendusel. Just loodushoiuteemade kaudu jõudsid eesti kunstnikud 1970. ja 1980. aastatel laiemate ühiskondlike probleemide käsitlemiseni.
Kumu blogi 