Lisaks taimekompositsioonidele moodustavad erinevate naiste portreed Malle Leisi loomingu kõige tuntuma osa. Ta on kujutanud nii oma sõpru ja kolleege, sageli kunsti- ja kultuurimaailmas tegutsevaid naisi, kui ka loonud üldistatud portreid, mis võivad meenutada nii teda ennast kui ka olla inspireeritud naistest tema ümber.
Kui 1960. aastate lõpu autoportreed kujutavad kunstniku nägu või profiili osana geomeetrilisest struktuurist, siis kõige kõnekamalt muutub hilisemate portreede ruumikäsitlus. Need meenutavad vaikelusid kosmilises ruumis, kus hõljuvad taimed, puu- ja juurviljad või ka portreteeritu elukutsele osutavad atribuudid (lavakardin näitlejanna Kersti Kreismanni portreel, 1978; tassid keraamik Irja Kändleri portreel, 1982). Mõnikord leiab neis kompositsioonides tillukesi pilte pildis („Kaksikportree mehe ja koeraga“, 1983; pereportreed Irja Kändleri tassidel; laste kujutised Leisi autoportreel, 1972), mis nihestavad perspektiivi ja ruumitunnetust. Samas toimub paljudes piltides aimatav liikumine: peategelased näivad olevat kuhugi pöördumas või minemas, raamist välja astumas või libisemas.
Kumu blogi 