
„Matrix Botanica“ jutustab sellest, et kõigil inimestel on kusagil juured ja me kuulume – koos kõigi teiste elu vormidega – planeedile Maa. Filmi peategelane on Loodus, kes mõtiskleb meie, inimeste üle. Ta selgitab, millisena ta näeb meid ja neid arvukaid vääritimõistmisi ja tõlgendusi, mis tulenevad Lääne filosoofilisest raamistikust, eriti sellest absurdsest mõtteviisist, mis paigutab inimese loodusest väljapoole või n-ö kõrgemale. Isikustatud tegelasena muutub Loodus kellekski, kellega vaataja saab samastuda. Muusika aitab kuulajal Loodusega ühte sulada. Video narratiiv põhineb täielikult psühhedeelse ravimiga ayahuasca saadud kogemusel.
„Matrix Botanica“ kujundab ümber inimest, taimi ja loomi hõlmavaid tänapäeva rituaale desakraliseeritud ja globaliseerunud ühiskonnas. Püütakse taastada suhted loodusega, lähtudes sellest, et loodust, taimi ja loomi ei nähta mitte asjade, vaid loovate ja ennastsuunavate olenditena. Hoolitseda puude, jõgede, metsade, taimede ja mägede kui sõprade eest on kohustus, millest võidavad kõik. Loodud rituaalid aitavad taastada tänapäeva inimese suhteid Maaga, mis on katki rebitud ja taandatud minimaalseks ja juhuslikuks, ja seeläbi intuitiivselt tugevdada ökokeskset perspektiivi tihedamalt läbipõimunud universumis.
