Vello Vinn on 1960. aastatel kunstiellu astunud graafik ja illustraator, kelle loomingule on iseloomulikud teravmeelsed mõistukõned. Kui tema teoste vormikeel põhineb sümmeetrial ja korrastatusel, siis tähenduse tasandil leiab neis sageli aset omavoliline nihestamine, muu hulgas kujundi- ja sõnamängude kaudu. Nõukogude tsensuuri tingimustes õnnestus Vinnal luua isikupärane visuaalne süsteem, kus huumori ja absurdi taga oli peidus ka kriitilisemaid sõnumeid. Nõnda on söövituses „Künd“ nõukogude kunstis soositud edumeelse põllutöö teemat esitatud eriskummalise spordivõistlusena, kus tulemusi mõõdetakse stopperiga, viljakoristus toimub künniga samal ajal ning teravili muundub imeväel leivaks. Kollaaž „Traktorid“ kujutab aga põllutööd lausa düstoopilises võtmes: uhkete kõrgtehnoloogiliste ehitiste kõrval mõjub üsna algeline põllumajandustehnika üllatavalt, pimestav taevas ja kidur põld loovad pigem kõrbe kui viljaka maa mulje. Kuldkalake kõrgel taevas mõjub aga kelmika triksterina ega lase teost tõlgendada puhtmoraliseerivas võtmes, vaid loob ruumi sürreaalsele mõõtmele.
Kumu blogi 