Aasta 2023 tõi Kumule suuri näituseprojekte, ohtralt üritusi, rahvusvahelisi algatusi ja arvuka külastajaskonna. Sündis ka uus publikurekord: suure saali näitus „teamLab. Hõljuvad õied igavikumeres“ tõi Kumusse üle 90 000 inimese (seni oli kõige suurema külastajatearvuga näitus muuseumi ajaloos „Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades“, mida käis 2018. aastal vaatamas u 65 000 kunstisõpra).
Ent publikumagnetist „teamLabi“ kõrval tahaks Kumu 2023. aastast esile tuua just omaproduktsioone, kahte suurt, põhjalikul teadus- ja kuraatoritööl põhinevat meeskonnanäitust: „Kunst antropotseeni ajastul“ ja „Läbi su silmaterade musta kuru“. Mõlemad näitused käsitlesid tänases hetkes olulisi teemasid ja seda märksa laiemalt kui n-ö klassikaline näituseformaat. Kumu kui rohelise muuseumi strateegiatega seonduv näitus „Kunst antropotseeni ajastul“ oli mõttetihe rännak Eesti kunsti- ja keskkonnaajaloos, kuid püüdles jätkusuutlikkuse poole ka praktikas ja andis alust nn kestliku näituse mudeli loomiseks – mitte üksnes Kumus, vaid kogu Eestis. „Läbi su silmaterade musta kuru“ taasväärtustas Eesti 1970. ja 1980. aastate naisgraafikuid ning näitas nende loomingu aktuaalsust ka tänapäeval, sh haakumist tänases performance– ja etenduskunstis oluliste teemadega. Mõlema näituse kataloogid on tänaseks läbi müüdud ning „Kunst antropotseeni ajastul“ on saanud Eesti Muuseumiühingu auhinna Muuseumirott nominatsiooni nii parima näituse kui ka trükise kategoorias.
Näitused „Läbi su silmaterade musta kuru“ ja „melanie bonajo. Kui keha ütleb Jah+“ olid kulminatsiooniks Kumu resident-kuraatori programmile. Viimased kaks aastat oli Kumu resident-kuraatoriks Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juht Maria Arusoo, kes osales naisgraafikute näituse ettevalmistuses ja tõi Kumusse melanie bonajo. 2023. aastal liitusid Kumuga kaks uut kuraatorit: Ann Mirjam Vaikla ja Anders Härm.
2023. aastat iseloomustasid ka tihe rahvusvaheline koostöö ja ühisprojektid teiste Eesti muuseumidega. Novembris avasime Kumu, EKA ja Tartu Ülikooli muuseumi koostöönäituse „Kunst või teadus“ Tartus. Partnerluses Kumuga on teostunud ka mitmed suured välisnäitused: Konrad Mägi Lillehammeri kunstimuuseumis, Anu Põdra retrospektiiv Suschi muuseumis Šveitsis ja valik 20. sajandi alguse eesti kunsti Iiri Moodsa Kunsti Muuseumis IMMAs.
Kokku korraldas Kumu 2023. aastal kuus suurt näitust ja neli väiksemat projektiruumi väljapanekut. Viidi läbi 277 publikuüritust ja 1001 haridusprogrammi 13 324 inimesele, auditooriumis toimus 193 üritust. Kumus käis sel aastal 168 000 külastajat, neist näitustel üle 140 000. Võrreldes eelmise aastaga on kasvanud mitte ainult üldnumbrid, vaid ka muuseumi haridustegevuse osakaal ja publikuürituste arv.
Kuus uut ajutist näitust ja neli projektiruumi näitust
Tuletame siinkohal meelde 2023. aastal Kumus avatud näitused ja kordame üle, miks üks või teine projekt meile tähtis oli.
Suur saal
teamLab. Hõljuvad õied igavikumeres
11.11.2022–07.05.2023
Koordinaator: Inga Jaagus
2022. aasta lõpus Kumu suures saalis avatud näitus „teamLab. Hõljuvad õied igavikumeres“ oli ka selle aasta esimese poole suurim publikumenuk, mis võlus eelkõige peresid ja noori. Tōkyō kunstikollektiiv teamLab uurib digitehnoloogia abiga inimese ja teda ümbritseva maailma vahelisi suhteid, kus kunst kaotab selged piirid – nii täitus Kumu suur saal igavikuliste lainetega, mille keskel õide puhkevad lilled kordasid üha uuesti elu ringkäiku. Interaktiivsed suuremõõdulised digilahendused olid Kumule suur väljakutse ja enese proovilepanek nii korralduslikult, tehniliselt kui ka külastajatöö mõttes.


Läbi su silmaterade musta kuru
16.06.–05.11.2023
Kuraatorid: Maria Arusoo, Eha Komissarov, Eda Tuulberg
Koordinaator Magdaleena Maasik
Uuendusliku ja lihtsa, kuid elegantse, seinte asemel metallvõrku kaasava näitusekujundusega graafikanäitus tõi kokku Eesti naisgraafikute Concordia Klari, Silvi Liiva, Marju Mutsu, Naima Neidre, Kaisa Puustaki, Marje Taska, Vive Tolli, Aili Vindi, Mare Vindi ja Marje Üksise 1960.–1980. aastate loomingu. Naisgraafikute nõukogude perioodi pärandist esile joonistuvate teemadega suhestusid nüüdisaegsed etenduskunstnikud Jette Loona Hermanis, Kaja Kann ja Keithy Kuuspu, kes viisid näituse raames läbi 6 performance’it.



Nende meeltes on lõputu universum. Itaalia transavangard ja Eesti külm ekspressionism
01.12.2023–19.05.2024
Kuraatorid: Fabio Cavallucci, Sirje Helme
Koordinaator: Anastassia Langinen
Rohkete esmakordselt Eestis näidatavate suuremõõduliste välislaenudega näituse fookuses on 1970. aastate lõpus Itaalias moodustunud Transavangardi liikumine ning nende loominguline dialoog Eestis 1980. aastate keskel kunstnike Raoul Kurvitza ja Urmas Muru poolt asutatud Rühm T-ga. Eri kultuurikeskkondades kujunenud, aga mõlemas riigis kunstivälja muutnud kunstnike põhieesmärgiks oli maaližanri ja sellele omase tundlikkuse esiplaanile toomine.
3. korruse B-tiib
Futuromarennia. Ukraina ja avangard
08.04.–10.09.2023
Kuraatorid: Olha Melnõk, Ihor Oksametnõi, Viktoria Velõtško
Koordinaatorid: Elnara Taidre, Magdaleena Maasik
Kiievis asuva Mõstetskõi Arsenaliga koostöös spetsiaalselt Kumule kohandatud näitus oli avastuslik sissevaade Ukraina avangardkunsti, mis pürgis ühiskonna moderniseerimise poole. Radikaalsed tulevikuunelmad leidsid ilmeka väljenduse maalis ja lavakujunduses, arhitektuuris, kirjanduses ja filmikunstis. Oleksandra Eksteri, David Burljuki ja Vasil Jermilovi teosed pärinesid Ukraina muuseumidest, mis jätkavad tööd ka sõja ajal, Venemaa pidevate rünnakute all. Näitus loob aluse nii Lääne kui ka Vene avangardi ajaloo kriitiliseks postkoloniaalseks ümberhindamiseks, tuues esile Ukraina kunstielu arvukad eripärad ja seosed 20. sajandi esimeste kümnendite rahvusvahelise arenguga. „Futoromarennia“ jätkab Kumu jaoks loodud vormis lähiaastail oma teekonda rändnäitusena mitmetes Lääne-Euroopa riikides.


Raamist lahti. Leis, Tabaka, Rožanskaitė
29.09.2023–25.02.2024
Kuraatorid: Anu Allas, Laima Kreiyvitė
Koordinaator: Anastassia Langinen
Visuaalselt muljetavaldav, värviküllane ning maalikeelelt intensiivne näitus keskendub Baltikumi kunstnike Malle Leisi, Maija Tabaka ja Marija Teresė Rožanskaitė 1970.–1980. aastate loomingule. Kõigi kolme teosed nihestasid tollase kunsti raamistikku ruumiloome viiside ning kunstnikuks olemise peegelduste kaudu. Kumu kunstimuuseumist reisib näitus edasi Vilniusesse Vytautas Kasiulise kunstimuuseumisse ning on seal 2024. aasta aprillikuust nähtav ka Leedu publikule.


3. korruse projektiruumid
Tõnis Saadoja. Kõrgus merepinnast (projektiruumid 1 ja 2)
11.04.–24.09.2023
Kunstnik: Tõnis Saadoja
Koordinaator: Magdaleena Maasik
Maastiku avamine. Jaan Toomik (projektiruum 1)
12.10.2023–25.08.2024
Kuraator: Eha Komissarov
Koordinaator: Anastassia Langinen
Konrad Mägi lähivaates (projektiruum 2)
19.10.2023–14.04.2024
Kuraator: Darja Jefimova
Koordinaator: Magdaleena Maasik
4. korruse projektiruum
Kui varasemalt leidusid Kumus projektiruumid vaid 3. korruse püsinäitusel „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945“, siis selle aasta sügisel avati Kumus uus projektiruum ka nõukogude perioodi püsinäituse „Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunst (1940–1991)“ raames, et tuua tänapäeva kunstnike sekkumisi ja konkreetsete kunstinähtuste süvakäsitlusi ka selle perioodi väljapanekusse.
Sina, jõgi. Hedi Jaansoo, Peeter Tooming, Endel Veliste
14.12.2023–26.05.2024
Kuraator: Annika Toots
Koordinaator: Anastassia Langinen
5. korrus
Kunst antropotseeni ajastul
05.05.–08.10.2023
Kuraatorid: Linda Kaljundi, Eha Komissarov, Ulrike Plath, Bart Pushaw, Tiiu Saadoja
Koordinaator: Triin Tulgiste-Toss
Kaasaegset ja ajaloolist kunsti, arhiivimaterjale ja geoloogilisi objekte ühendav näitus keskendus küsimusele, kuidas mõelda kunsti võimalikkusest ja vajalikkusest keskkonnakriisi ajajärgul. Eesti siiani suurim keskkonnateemaline näitus koondus kolme telje ümber: Eesti kunstiajaloo (ümber)mõtestamine ökokriitilisest vaatenurgast; nüüdiskunstnike, teadlaste ja muuseumi koostöö; ning rohepöörde potentsiaal näituseloomes ja muuseumis. Põhjaliku uurimisprojekti raames loodi näitusega paralleelselt internetis vabalt kättesaadav kestliku näituse mudel, mis võimaldab ka teistel Eesti näituseasutustel leida viise, et luua oma näitusi võimalikult jätkusuutlikult ning keskkonnasõbralikke lahendusi kasutades.





melanie bonajo. Kui keha ütleb Jah+
10.11.2023–28.04.2024
Kuraator: Maria Arusoo
Koordinaator: Inga Jaagus
Näituse raames on Kumu 5. korruse kaasaegse kunsti galerii transformeeritud erksavärviliseks ja endassehaaravaks installatiivseks maastikuks, kus lõõgastudes on võimalik suhestuda Hollandi kunstniku, filmilooja ja somaatilise seksuaalterapeudi melanie bonajo videoloominguga. Näituse peateos, 2022. aasta Veneetsia biennaalil Hollandi paviljonis eksponeeritud „Kui keha ütleb Jah“ otsib vastust küsimusele, kas meie tänases üha enam kommertsialiseeruvas võõrandumise maailmas on veel kohta intiimsusel. Kunstnik leiab, et tänapäeval lausa epideemiliseks muutunud üksildust on võimalik ravida just somaatilisel teel – puudutusega.


Kumu auditooriumi tegevus
Omaproduktsioonina läbiviidaval „Kumu dokumentaalil“ toimus 31 filmiseanssi, mida külastas 4192 vaatajat. Kokku toimus Kumu auditooriumis 193 üritust, külastajaid oli üle 26 000. Taas on kasvanud teatrietenduste arv (65 etendust, üle 10 000 vaataja), märkimisväärne on ka kontsertide osakaal (42, publikut 7720 inimest). Võrreldes eelmise aastaga on veidi suurenenud konverentside maht (15), samas kaasaegse tantsu ja uue tsirkuse etenduste arv on suhteliselt tagasihoidlik, ehkki 2023. aasta oli edukam kui eelmine.
2023. aasta tähendas Kumule (detsembrikuu seisuga):
- Üle 168 000 külastaja
- Kuus uut ajutist näitust ja neli projektiruumi näitust
- 1001 muuseumi- ja stuudiotundi ning tellitavat programmi, milles osales 13 324 inimest
- 277 publikuüritust (sarjad ja üksiküritused), milles osales 7343 külastajat
- 258 muud üritust 25 416 osalejale, sh Kumu auditooriumis 191 üritust 23 560 külastajale
Näitused väljaspool Kumu
- „Kunst või teadus“ Tartu Ülikooli muuseumis, 17.11.2023–19.05.2024
- „Konrad Mägi. Eesti maalikunsti suurkuju“ Lillehammeri kunstimuuseumis, 26.11.2022–02.04.2023
- Partner Iiri Moodsa Kunsti Muuseumis (IMMA) Dublinis toimuvale näitusele „Enesemääramine. Ülemaailmne vaade“ (28.10.2023–21.04.2024) ning Šveitsis Suschi muuseumis aset leidvale retrospektiivile „Anu Põder. Ruum minu keha jaoks“ (03.01.2024–30.06.2024)
Uued raamatud
- „Kunst antropotseeni ajastul“
- „Läbi su silmaterade musta kuru“
- „Nende meeltes on lõputu universum. Itaalia transavangard ja Eesti külm ekspressionism“
Vaata ka raamatuid meie e-poes.
