Habras kaitsežestiks tõstetud kätega inimfiguur hiiglasliku eraldi modelleeritud varjuga on avara tähendusväljaga teos, hõlmates nii argiarusaamu kui ajas sügavale tagasi ulatuvaid legende ja arutlusi inimese olemusest. Autor on rebinud figuurilt pea, ja seda asendab kehast purskuv leegikujund, mis kordub varjul. Juba 1974. aastal modelleeritud teos oli Jaak Soansi vabaskulptuuri arengus omamoodi teetähiseks. Figuraalne väljenduslikkus kohtub siin uuendusliku ruumi- ja vormikäsitlusega. Jaak Soans on otsinud arhetüüpsete teemade käsitlemiseks adekvaatseid kujundeid, fragmenteerides vormi ja andes samas kuju nähtustele, mis eksisteerivad teadvuse ja kujutluse tasandeil. Teose figuur kannab endaga alati kaasas kaht varju. Üks tekib maapinnale läbi skulptuurile langeva saalivalguse, teine – raske pronksist vari, mille kunstnik on ühendanud inimfiguuriga kui metafoori inimese maailmakogemusest – saadab teda alati. Koos „Varjuga” tuli Eesti skulptuuri esmakordselt metafüüsiline mõõde.
Kumu blogi 