
Eesti folklooris seonduvad sood rikkaliku pärimusega. Concordia Klari litograafia valmis ajal, mil soode kuivendamisest oli tehtud poliitiline küsimus. Selles nähti võimalust suurendada riikliku viljakandva maa ulatust. Heldelt toetati ka metsade kraavitamist. Samal ajal kasvas vastuseis soode kuivendamisele ja kraavitamisele teadlaste ja looduskaitsjate hulgas, kes rõhutasid soode tähtsust ökosüsteemi tasakaalu hoidmisel. Hiljem on 1970. aastatel ajakirjas Eesti Loodus ja mujal toimunud debatti nimetatud lausa „soodesõjaks“. Ka mitmed Eesti kunstnikud võtsid oma 1960. ja 1970. aastate töödes sõna soode kaitsjana. Klari teos on näide kunstnike otsingutest, et leida esteetiliselt sobivat sümbolit oma loodushoiust lähtuvatele vaadetele. Klar kirjeldab oma graafilisel lehel rikkaliku faktuuriga kaunist ja silmatorkavat suure elurikkusega keskkonda, visualiseerides samblike ja muu sootaimestiku kasvu suunaga alt ülespoole. Osutades, et soodes keeb elu, viitab pilt ühtlasi sellele, et nende ärakasutamine kuivendamise või turbatootmisega pole kindlasti ainuke ega ainuõige viis soodega suhestumiseks.
