Olga Terri kujunemisaeg jäi Teise maailmasõja ja sõjajärgsetesse aastatesse. Ta arendas välja jõulistele ja samas lihtsatele sümbolitele tugineva kunstikeele, mis võimaldas kajastada sõja ja stalinistliku terrori ajastu hirme ja õudusi. Samal ajal heideti Terri välja kunstnike liidust ja avalikult sai ta oma sõjajärgseid töid eksponeerida alles 1960. aastatel.
1980. aasta kevadnäitusel Tallinna Kunstihoones üllatas Terri publikut üksikut lehma kujutava suure maaliga, mis tekitas rohkesti küsimusi. Miks on maalil kujutatud ühtainust looma? Mis sõnumit see maal kannab? 1980. aastate nõukogudevastase meelsuse kontekstis levis tõlgendus, et Terri lehm on tubli ja töökas eestlane, mitte mõni sotsialistliku kolhoosikarja vang. Samuti võib maali seostada kriitikaga 1970.–1980. aastatel eriti suured mõõtmed võtnud tööstusliku loomapidamise vastu. Terri loomingus astub lehm ühtlasi dialoogi aastatel 1983–1984 valminud nelja suure maaliga, mis kujutavad üksikuid puid. Ka neil on liigi esindaja tõstetud indiviidi staatusesse ning seeläbi vastandutud tööstuslikule vaatenurgale, mida iseloomustab ennekõike statistiline ja utilitaristlik suhtumine taime- ja loomariiki.
Kumu blogi 