Kõik on uus septembrikuus! Taas algab ka Kumu blogi hooaeg ning täna jagavad oma kunsti- ja kultuurisoovitusi saabuvaks sügiseks Maria Arusoo, Kumu külaliskuraator ja suure saali näituse „Läbi su silmaterade musta kuru“ üks kuraatoritest, ning Kumu uus kaasaegse kunsti kuraator Ann Mirjam Vaikla.
Maria Arusoo:
Sügis on alati pööraselt tihe aeg, mil üritusi lisandub igast suunast. Paljud alltoodutest on osaliselt ka to-do list iseendale, sest palju põnevat on toimumas. Paraku tean, et septembris Tallinnast välja ei jõua – kui, siis vaid korraks Helsingisse ja Riiga –, seega on enamik soovitusi pealinnakesksed.
Äsja lõppes Tallinnas Kanuti Gildi kureeritud väga põnev „SAAL biennaal“, mis tõi Eestisse etenduskunstide maailmanimed ja palju värsket tuult. Sel aastal toimus „SAAL Biennaal“ kahekümnendat korda ja juubelifestivali tähistamiseks otsustati seda Kanuti Gildi SAALi tiimiga kollektiivselt kureerida.
Veel viimaseid päevi (kuni 10. septembrini) on linnahallis avatud Margit Säde ja Kristina Grigorjeva näitus „kaduvik / fugacity“, mis on tundlikult kohaspetsiifiline ja väga hea kuratoorse valikuga projekt. Alati on ka põnev piiluda suletud uste taha, ja linnahallis on need olnud suletud juba pikka aega. Väljapanekul mõtisklevad näituse tegijad määratlemata tuleviku üle ning uurivad, kuidas on omavahel põimunud eri põlvkondade mälu ning ajutised ja vahepealsed ruumid.
Lähiregioonis avati just Kaunase biennaal ja kohe algab Riias „Survival Kit“, mille kuraatorid Alicia Knock ja Inga Lāce vaatlevad kaugsõpruse teemat. Teiste hulgas saab näha ka Jaanus Samma teoseid – Samma avas augustis ka EKKMis suure isikunäituse, millest kindlasti ei tasuks mööda vaadata.
Kevadel alustanud Tütar galeriis saab näha Anna Mari Liivrandi loomingut. Kui rääkida äsja avatud kohtadest, siis silma tasuks peal hoida ka Mikk Lahesalu ja Nadya Tjuška loodud projektil „Daylight“. Külastusega ei maksa liialt uimerada, sest päevad jäävad meil hooga lühemaks ja nii jääb lühemaks ka selle toreda Tondil asuva artist-run-projektiruumi näituse avamisaeg – nagu nimigi ütleb, on näitused sama pikad kui päev, ja ega seda valgust enam kauaks jätku.
Kohe on algamas ka „Tallinna fotokuu“, mille peanäitust kunstihoones kureerib pikalt New Yorgis elanud soome kuraator Ilari Laamanen. Tulemas on ka Madli Ehasalu ja Triin Metsla kureeritud näitus „Kohanemise kunst“ Kadrioru kunstimuuseumis. Mõlemal näitusel saab näha Elo Järve põnevaid nahkskulptuure, millega mul endal on olnud suur rõõm viimastel aastatel lähemat tutvust teha – eksponeerime neid ka oktoobris Reykjaviki kunstibiennaalil „Sequences“, mis sel aastal kannab alapealkirja „Can’t See“.
Lisaks ootan põnevusega Marje Taska ja Reet Varblase kureeritud näitust „Teatepulk Kütiorust Kadriorgu. Vägi. Vaim. Võim“ Kadrioru pargis.
Etenduskunstide vallas tuli just lavale Keithy Kuuspu „Pausistumine“, kuid siinse blogipostituse ilmumise ajaks on see juba lavalt maas – silma tasub siiski peal hoida, juhuks kui see peaks lavale naasma. Näituse „Läbi su silmaterade musta kuru“ raames etendavad Jette Loona Hermanis ja Kaja Kann sügisel oma suhestumisi väljapaneku temaatikaga ning Kanuti kavast on endal plaan vaatama minna Hanna Kritten Tangsoo ja Sigrid Savi lavastust „COWBODY / Oh wow, it’s you!“, mille stsenograafia on loonud kunstnik Edith Karlson.
Hiljuti nägi ilmavalgust praegugi veel trükisoe raamat „Colors“, mida Los Angelesest pärit ja ka Eestit külastanud kuraator-kirjanik Andrew Berardini pikalt koostas. Kindlasti üks hea lugemine visuaalsest mõtlemisest huvitatud inimestele, rääkimata sellest, et Berardini on väga hea loojutustaja. Peale selle ootab minu riiulinurgal lugemist hiljuti Eesti Kunstiakadeemia kirjastuses välja antud Jaak Tombergi „Kuidas täita soovi. Realism, teadusulme ja utoopiline kujutlusvõime“
See nimekiri võiks olla kordades pikem ja sisaldada veel hulganisti huvitavaid näitusi, üritusi, etendusi, raamatuid, kontserte ja palju muud, sh ka Kumu seinte vahel toimuvat, sest avatud näituste kõrval tahaks juba süveneda Anu Allase ja Laima Kreivytė kureeritud näitusesse „Raamist lahti. Leis, Tabaka, Rožanskaitė“ – seegi üks hea väike amps septembri lõpuks.
Ann Mirjam Vaikla:
Sügishooaja 2023 esimese kunsti- ja kultuurisoovitusena julgustan Eesti publikut pilku suunama naaberriikidesse Lätti ja Leetu, kus toimuvad kahe tuntud kunstisündmuse – „Survival Kit“ (Riia) ja Kaunase biennaal – koostöös väljapanekud „Long-distance Friendships“ ning „The Artist is Present“, mis toovad kokku loomingu pea 40 kunstnikult, kellest meie jaoks tuntuim on Jaanus Samma. Lisaks ootan DAVRA Collective’i teosega kohtumist – koosluse üks liikmetest on viimasel ajal maailmas palju tähelepanu pälvinud usbeki kunstnik Saodat Ismailova. Kuraatorite Alicia Knocki ja Eesti kunstiväljal tuttava Inga Lāce (Läti) kontseptsioon kutsub üles rahvusülesele solidaarsusele, vastupanule ja vastupidavusele postsotsialistlikus ja -koloniaalses maailmas.
Tallinnas toimub samal ajal järjekorras seitsmes nüüdisaegse kunsti biennaal „Tallinna fotokuu“, mille raames avatakse 6. oktoobril kunstihoone Lasnamäe paviljonis peanäitus „Transs“. Rahvusvahelise kunstnikkonna seas astuvad üles põnevad Eesti kunstnikud Anu Vahtra, Karel Koplimets jt. Soome päritolu, New Yorgis elav kuraator Ilari Laamanen on tehnoloogia kõikehõlmavust esitleva näitusega seadnud huvitava väljakutse: „Mida lähemale liigub vaataja tajutavale reaalsusele, seda kujuteldavamaks see muutub.“
Sel sügisel Tallinnas toimuvatest näitustest ei saa kindlasti mainimata jätta Jaanus Samma näitust „Raudmehed“ (EKKMis), mille on kureerinud Berliini KW (Kunst Werke) Kaasaegse Kunstiinstituudi direktor Krist Gruijthuijsen. Näitusel eksponeeritakse uusi teoseid, millega autor jätkab meheks olemise uurimist rahvuslikes narratiivides ja võimu kujutamisel ning folkloori kväärilikku ümbermõtestamist.
Põnev tundub ka Mari-Leen Kiipli näitus „Sadevee aed“ ARSi projektiruumis, kus ta tegeleb Jägala jõe näitel jõele (juriidilise) agentsuse omistamisega, toetudes veeseaduste eksperdi Erin O’Donnelli sõnadele: „Kui me näeme jõgesid kui elusolendeid, kes on osa meie kogukonnast, siis see tegelikult oluliselt muudab seda, kuidas me nendest kõneleme, kuidas me teeme otsuseid ja kuidas me loome seaduseid nende kohta.“
Põhjamaade regioonis – kui mitte Euroopa mastaabis – on sel sügisel kindlasti üks mõjusamaid näitusekogemusi Kopenhaageni lähedal asuvas Louisiana Muuseumis eksponeeritud maailmakuulsa Islandi kunstniku Ragnar Kjartanssoni retrospektiiv „Epic Waste of Love and Understanding“. Kunstnik käsitleb nii oma varasemate teoste kui ka mitme uue projekti raames enda jaoks keskseid teemasid, nagu maskuliinsuse ümbermõtestamine, identiteet, armastus, võim ja staatus. Louisiana Muuseumi välikohviku kohale on riputatud üks Kjartanssoni tuntumaid teoseid ehk roosa neoonsilt „SCANDINAVIAN PAIN“, mille all (skandinaavlastest) külastajad muretult šampust joovad.
Lõpetan oma sügisesed kultuurisoovitused muusika valdkonnaga. Eesti Kontserdi hooaja avakontserdil kannab tunnustatud norra viiuldaja Mari Samuelsen ette nüüdisaja helilooja Max Richteri teose „Vivaldi Recomposed“. Samuelseni lähenemist peetakse seikluslikuks: „Vivaldi Recomposed“ ettekannet on Pekingi Keelatud Linnas internetis vaadatud üle 34 miljoni korra.
Kumu blogi 