Aprilli lõpus külastasid Kumu hariduskeskuse töötajad Brigita Reinert, Darja Andrejeva ja Anastassia Langinen Erasmus+ programmi raames Luksemburgi kunstiasutusi ning tutvusid lähemalt mitme muuseumi haridus- ja publikutööga. Samuti viidi ennast kurssi kunstiasutuste näituseprogrammi koostamise poliitikaga, muuseumide struktuuri ja kogudega, haridustöö sihtgruppide ja eesmärkidega ning külastajaprofiilidega. Külastati Villa Vaubani kunstimuuseumi, kunstikeskust Casino Luxembourg, rahvusliku arheoloogia-, ajaloo- ja kunstimuuseumi MNHA filiaali ning Luksemburgi kaasaegse kunsti muuseumi MUDAM.
Villa Vauban
Esimesena külastati Luxembourg’i linna kunstimuuseumi Villa Vaubani. Villa Vauban loodi selleks, et esitleda linna ajaloolist kunstikollektsiooni, mis koosneb peamiselt 18. ja 19. sajandil jõukate eraisikute soetatud kunstiteostest. Muuseum on nime saanud samas kohas paiknenud kaitserajatiste järgi, mille projekteeris prantsuse militaarinsener Sébastien Le Prestre de Vauban. 1873. aastal ehitatud villa restaureerisid Luksemburgi arhitektid Diane Heirend ja Philippe Schmit, kes suutsid tervikuks ühendada hoone ajaloolise arhitektuuri ja kaasaegse laienduse. Muuseum asub prantsuse arhitekti Edouard André projekteeritud linnapargi südames.
Villa Vaubani eesmärk on tõsta publiku teadlikkust nii Luksemburgist kui ka mujalt pärit vanema ja kaasaegse kunsti näitustega, millega käsikäes käib uurimis- ja kirjastustöö, samuti korraldatakse haridus- ja publikuprogramme. Lähenemine on seejuures väga mitmekülgne: näiteks on muuseum korraldanud temaatilisi ekskursioone queer– ja nudistide kogukondadele jpm. Villa Vaubani kogudes on üpris vähe naiskunstnike teoseid, kuid see ei takista korraldamast ka feministlikuma suunitlusega teemaprogramme, kus tõstatatakse küsimusi nagu „Miks puuduvad kunstikogudes naiskunstnike teosed?“, „Milline on naise pilk käsitletaval ajaperioodil?“.
Lisaks tegeldakse palju erivajadustega publikuga: korraldatakse spetsiaalseid ekskursioone ja töötubasid, näitusesaalides paiknevad ka teoste 3D-maketid. Erinevatele sihtrühmadele programme korraldades teeb muuseum tihedat koostööd mitme teise asutusega, mis aitab luua sihtrühmale sisuka ja põneva programmi ning kindlustada paremat kommunikatsiooni. Näiteks korraldab muuseum regulaarselt ekskursioone eakatele külastajatele koostöös linna, hooldekodude ja Luksemburgi Filharmooniaga. Ligi 60-minutilise ekskursiooni jooksul saavad külastajad rahulikus tempos kuulata ekskursiooni ja ühtlasi nautida muusikalist illustratsiooni valitud teostele.
Tänaseks on muuseum peaaegu täielikult loobunud pikkadest sissejuhatavatest näitusetekstidest. Külastajatel on võimalik tutvuda kataloogidega, mis paiknevad ekspositsiooni alguses või lugeda sissejuhatust lihtsustatud keeles. Lihtsustatud keeles kirjutatud teksti eelistatakse seetõttu, et tuua ekspositsioon lähemale erinevatele sihtrühmadele: lastele, vanuritele, keeleõppijale, puuetega inimestele ja teistele.
Samuti pakutakse aktiivselt haridusprogramme kohalikele koolidele, kogukondadele ja peredele. Munitsipaalmuuseumina pole Villa Vaubanil omatulu teenimise kohustust ning see annab muuseumitiimile vabamad käed ja rohkem katsetamisjulgust. Sageli korraldatakse programme ja üritusi publikule tasuta või väga soodsa piletihinna eest.
Casino Luxembourg
Õppereisi teisel päeval külastati kaasaegse kunsti keskust Casino Luxembourg, mille rahvusvaheline programm keskendub juba laiemalt tunnustust leidnud kunstnike loomingule. Kunstikeskuses asuvad avalikud ruumid, mis ühendavad nüüdiskunsti õdusa ajaveetmis- ja kohtumispaigaga: sealt leiab lisaks näitusepindadele raamatupoe, restorani, kaasaegsele kunstile spetsialiseerunud raamatukogu ning kunstiõppele pühendatud (stuudio)ala.
Keskuse näituseprogramm näib üpris julge ja eksperimentaalne, seda nii kunstnike- ja teemavaliku mõttes kui ka ruumikasutuses ja näitusekujunduses: näiteks on tehtud näituseprojekte, kus alumine ja ülemine korrus on ühendatud Gordon Matta-Clarki stiilis läbilõigete ja arhitektuuriliste sekkumiste kaudu. Külastuse ajal oli keskuses käimas suurem installiprotsess: pandi üles näitust „Bodies of Identities“ („Identiteetide kehad“), mis käsitleb identiteedi keerulisi küsimusi praeguses sotsiaalpoliitilises miljöös.
Näitusi täiendab mitmekülgne publikuprogramm: giidiekskursioonid, konverentsid, kontserdid ja praktilised töötoad erinevatele sihtgruppidele. Töötube viiakse sageli läbi koostöös näitustel osalevate kunstnikega. Kaasaegse kunsti keskuse ja uuendusliku diskussiooniplatvormina toimib Casino Luxembourg kunstilise ja eksperimentaalse mõttekojana, mis keskendub kunstiskeene värskeimatele suundumustele. Akvaariumi-nimelises ruumis toimuvad etendused, kontserdid, töötoad jpm. Akvaarium ja raamatukogu toimivad ka avaliku ruumina, kus külastajad saavad lugeda ja aega veeta.
Keskus võtab oma igapäevases töös arvesse asjaolu, et kaasaegses kunstis on hädavajalik n-ö vahendaja roll. Casino Luxembourgi haridustiim koostöös kunstnike ja graafiliste disaineritega annab kord kvartalis välja lastele ja peredele mõeldud mängulist miniajakirja, kust võib lugeda artikleid ja intervjuusid kunstnikega ning lahendada erinevaid mõtte-harjutusi. Huvitava aspektina töötab nii Casino Luxembourgi kui ka MUDAMi publikutöö meeskonnas ka osakoormusega kooliõpetaja, kes aitab luua sidusust muuseumi pakutavate programmide, riikliku õppekava ning pidevalt kasvava ja muutuva sihtrühma (lapsed ja pered) vahel. Selline koostöömudel on võimaldatud riiklikult rahastatud kultuuriasutustele.
MNHA – Rahvuslik arheoloogia-, ajaloo- ja kunstimuuseum
Järgmiseks külastati rahvusliku ajaloo- ja kunstimuuseumi MNHA suurt filiaali Nationalmusée um Fëschmaart. Rahvusmuuseum asutati 1946. aastal. Luxembourg’i ajaloolises linnasüdames asuv muuseum on koduks rikkalikule esemete ja kunstiteoste kollektsioonile, alates väärtuslikest ajaloolistest museaalidest ja ulatuslikust mündikogust kuni hoolikalt kureeritud tarbe- ja kujutava kunsti valikuni. Muuseumi eesmärk on uurida, säilitada, edendada ja tutvustada riiklikke ja rahvusvahelisi arheoloogia-, ajaloo-, kunsti- ja tarbekunstikollektsioone.
Esmalt tutvustatakse väljapaneku kaudu lühidalt piirkonna ja riigi ajalugu ning kollektsioone, misjärel saab külastaja keskenduda huvipakkuvale valdkonnale (arheoloogia, numismaatika, kunst ja disain). Muuseum korraldab regulaarselt ajutisi näitusi, mis kajastavad kogusid ja erinevaid aktuaalseid sotsiaalseid teemasid. Sissepääs püsinäitusele on tasuta.
Muuseumil on ligi 6000 m² näitusepinda ning pakutakse mitmesuguseid programme kõigile vanuseastmetele. Sealhulgas püütakse muuta näitused ja üritused ligipääsetavaks puuetega inimestele, kellele pakutakse ka eriekskursioone ja töötubasid. Siinkohal on MNHA lähenemine sarnane Villa Vaubaniga – programme luuakse tihedas koostöös sihtrühmaga ning välisvaatlejale võivad need eriprogrammid jääda kahe silma vahele.
Sarnaselt Casino Luxembourg’iga annab muuseum kord kvartalis välja ajakirja MuseoBlog, mis ilmub nii trükis kui ka veebis ning tutvustab lähemalt muuseumi tegemisi, programme ja kogusid. MNHA sarnaneb muuseumidest ilmselt kõige enam Kumu kunstimuuseumiga, kuna töötatakse nii vanema kui ka kaasaegse kunstiga.
MUDAM – Luksemburgi kaasaegse kunsti muuseum
Õppereisi viimase sihtkohana külastati MUDAMi, mis avati nagu Kumugi aastal 2006. Muuseum keskendub kaasaegsele kunstile: püsikogu sisaldab ca 100 kunstniku teoseid, sealhulgas Andy Warholi, Bruce Naumani, Julian Schnabeli, Thomas Struthi ja Daniel Bureni loomingut. Lisaks paistab muuseum silma oma erinäolise arhitektuuriga, asudes ainulaadses loodus- ja arhitektuurikeskkonnas linnasüdamest veidi eemal, Dräi Eecheleni pargis.
Oma näituste, väljaannete ning kunsti- ja haridusprogrammidega edendab MUDAM teadusuuringuid ja dialoogi, pöörates samas erilist tähelepanu kunsti ja kunstiloomingu muutuvale iseloomule kogu maailmas. Muuseum on pühendunud kaasavama, sallivama ja vastutustundlikuma maailma loomisele, tunnetades muuseumi juhtrolli kultuuripärandi edasiandmisel tulevastele põlvkondadele.
MUDAM korraldab regulaarselt näitusi ja tegevusi, mis kaasavad kohalikke kogukondi. Viimastel aastatel on Luksemburgi elanikkond kiiresti kasvanud ning selleks, et aidata uutel elanikel paremini sulanduda kohalikku keeleruumi ja kultuuri, korraldab muuseum keelekohvikut. Siin saavad inimesed praktiseerida ja harjutada keelt, vahetades mõtteid hetkel eksponeeritud teoste üle. Vestlusele eelneb lühike ekskursioon, mida üldjuhul juhivad noored sisserändajad. Tehakse ekskursioone nii ametlikes riigikeeltes kui ka oma emakeeles. Nii arendatakse keeleoskust ning tuuakse muuseumi ekspositsiooni lähemale oma kogukonnale.
Pakutakse ka mitmeid muuseumi kogudele keskenduvaid haridusprogramme. Regulaarsete koolidele suunatud programmide kõrval, mis sarnanevad meie muuseumitundidega, paistab silma laiemale avalikkusele mõeldud kunstiajaloo kursus, mille vastu on erinevatel sihtrühmadel suur huvi. Programmi juhib juba aastaid kohalik kunstiajaloolane, kes sealhulgas MUDAMi kogude näitel räägib huvilistele nii kunstiajaloost kui ka kaasaegsest kunstist.
Kokkuvõte
Kõik külastatud muuseumid on üsna erinevad nii oma arhitektuurse keskkonna, galeriiruumide kui ka rahastamismudeli poolest. Sarnasusi ilmneb aga näiteks näituseprogrammi koostamise meetodites ja poliitikas ning ka selles, kuidas kuraatorid ja haridustöötajad töötavad eri tüüpi publiku ja kogukondadega.
Kõigil külastatud organisatsioonidel olid täiesti eraldi ruumid ja vahendid haridustegevusteks ning praktiliste töötubade läbiviimiseks, mis loob tõhusa pinnase kunsti vahendamiseks. Luxembourgi linnas paiknevad muuseumid teevad koostööd nt oktoobris toimuva muuseumiöö korraldamisel, mis meenutab suurt kunsti- ja muusikafestivali. Tallinna kontekstis võiks see tähendada, et ühel õhtul kohtuvad Muuseumiöö, „Valgus kõnnib Kadriorus“, Tallinn Music Week ja mõni toidufestival. Läbi aastate on üritus olnud noorte ja täiskasvanute seas väga populaarne ning selleks tullakse kohale ka naaberriikidest. Maikuus toimuv ICOMi rahvusvaheline muuseumipäev on aga suunatud rohkem peredele ning üle linna toimuvad ekskursioonid ja töötoad.
Kokkuvõttes oli tegemist huvitava sissevaatega kunstiskeenesse, mis on suuruselt võrreldav Eesti omaga. Peamine erinevus seisneb ilmselt selles, et Luksemburgi puhul on tegemist mitmekeelse kultuurikeskkonnaga. Mitmed muuseumitöötajad ja kunstieksperdid tõid välja asjaolu, et sisuloome kõrval tuleb investeerida palju aega ja energiat ka erinevate kogukondade ja erikeelse publiku kõnetamisele ning kogu sisu on vaja alati tõlkida vähemalt nelja keelde – prantsuse, saksa, letseburgi ja inglise keelde.
Kumu blogi 