Usk digitehnoloogia ja loovuse väesse. Intervjuu teamLabiga

Hetkel on Kumu suures saalis avatud näitus „teamLab. Hõljuvad õied igavikumeres“. teamLab on 2001. aastal asutatud rahvusvaheline kunstikollektiiv, kelle ühislooming seob kunsti teaduse, tehnoloogia ning loodusega. Nende mõjusad ruumiinstallatsioonid on muutnud arusaama digitehnoloogia abil loodud kunstist ning vaimustanud miljoneid vaatajaid üle maailma. Kumu kunstimuuseumis näidatakse kolme teost, mis kujutavad katkematute lainete, tärkavate, õitsevate ja närbuvate lillede ning tuleleekide kaudu looduse igavest ringkäiku. Näituse koordinaator Inga Jaagus uuris teamLabi liikmetelt nende loomingu ja filosoofia kohta.

Millised on teamLabi loomingu põhiideed?

Kõigis oma kunstiteostes käsitleme inimese suhet maailmaga ja uusi tajumisviise, mida kunst meile võimaldab. Ümbritseva maailma mõistmiseks jagavad inimesed selle omaette üksusteks, mille vahel tunnetatakse piire. Meie püüame aidata tajuda maailma, enda suhet maailmaga ning aja pidevust ilma nende piirideta: kõik eksisteerib ühes lõputus katkematus tervikus, mis on habras, kuid imepärane.

Näitus „teamLab. Hõljuvad õied igavikumeres“ lähtub teamLabi „kõikse ruumi“ (ingl ultrasubjective space) kontseptsioonist, mis võimaldab vaatajal ruumis vabalt ringi liikuda, sest teda ei kammitse fikseeritud fookus ning ta ei pea pilku pöörama kindlas suunas nagu kaamerasilmaga liikuva kujutise jäädvustamise puhul. Nii kaob piir vaataja füüsilise maailma ja kunstiteose maailma vahel ning tekib kogemus, kus füüsiline keha ja kunstiteos sulavad üheks. Teisisõnu muutub lilledest tulvil ruum teost kogevate inimeste ruumi osaks.

Kuna puudub kindel fookus, saavad külastajad liikuvaid kujutisi vaadates vabalt ringi kõndida, mis tekitab kunstiruumi, mida vaatajad kogevad aktiivses olekus keha kaudu. Kui fookust pole ette antud, saab perspektiivi lõputult laiendada – pilku ei juhita kindlasse suunda ja nii on vaataja olekus, mille puhul pääseb mõjule tahe. Kunstiteose ruumi tajutakse selle ruumi jätkuna, kus vaataja füüsiliselt asub.

Töötate kollektiivina koos eri valdkondade spetsialistidega, programmeerijatest heliloojateni. Kirjeldage palun teamLabi loomingu valmimise protsessi.

teamLab on valdkonnaülene spetsialistide rühmitus, kuhu kuulub kunstnikke, programmeerijaid, insenere, arvutigraafikuid-animaatoreid, matemaatikuid, arhitekte jt. Alates teamLabi asutamisest oleme alati töötanud loomingulise kollektiivina. teamLab on meile nagu loominguline laboratoorium – see on koht, kus meie tiim saab teha eksperimentaalset loometööd.

teamLabi looming põhineb mitmemõõtmelisusel – eri valdkondade spetsialistid töötavad koos, hajutades omavahelisi piire ning jagades teadmisi. Meie töö on kollektiivne looming: koostöö loob lisaväärtust ja tugevdab seeläbi kogu tiimi. Mõnikord ei tarvitse üks või teine inimene ise projektis vahetult osaleda, aga tema teadmised on seal olemas. Säärane pidev ja suurel kiirusel toimuv teadmiste ülekandmise, uute teadmiste loomise ja avastamise protsess loob sünergiat. Organisatsioonidel, mis suudavad sel viisil avada tohutuid teadmiste varasalvi, on teiste ees eelised.

Suur plaan pannakse alati kohe alguses paika ning projekti eesmärki ja tehnilist teostatavust tuleb samuti silmas pidada. Kui teose põhikontseptsioon on olemas, kutsume kokku teosega seotud spetsialistid ja hakkame mõtlema detailsemalt. Seetõttu selgineb kunstiteose täpsem eesmärk alles töö edenedes.

Kui te 2001. aastal alustasite, kuidas teie teosed vastu võeti? Kuidas reageerisid neile külastajad ja kunstimaailm? Kas aja jooksul on suhtumine kuidagi muutunud?

Algul ei olnud meil võimalust oma töid kusagil näidata ja meil polnud ka mingit ettekujutust, kuidas oma loomingut rahaliselt toetada. Ent uskusime digitehnoloogia ja loovuse väesse ning jätkasime tööd selle nimel, et luua midagi uut – mis tahes žanr sellest siis välja tuleb. Osalesime mitmesugustes projektides, et ennast ära elatada, ning meie kollektiiviga liitus aina uusi spetsialiste: arhitekte, arvutigraafikuid-animaatoreid, kunstnikke, matemaatikuid ja riistvarainsenere.

Aja jooksul kujunes teamLabil välja vaimustunud austajaskond, ent kunstimaailm ignoreeris meid endiselt. Meie debüüt toimus lõpuks 2011. aastal Taipeis Kaikai Kiki galeriis, kuhu meid kutsus kunstnik Takashi Murakami. Sestsaadik on teamLab saanud osaleda suurtel kaasaegse kunsti näitustel metropolides, alustades Singapuri biennaalist 2013. aastal.

2014. aastal hakkas teamLabi loomingut tutvustama ka PACE Gallery New Yorgis. eed õnnestumised võimaldasid meil oma tegevust kiiresti laiendada ja 2015. aastal saime lõpuks Tōkyōs korraldada esimese päris oma näituse. Kõik see kiirendas meie arengut veelgi ning andis meile uusi võimalusi oma installatsioone rahvusvaheliselt eksponeerida: New Yorgis, Londonis, Pariisis, Singapuris, Silicon Valleys, Pekingis, Taipeis, Melbourne’is ja mujal. Nüüdseks on teabLabi näitusi külastanud maailmas üle 28 miljoni inimese.

Kumu näituse, aga ka üldiselt teie kunsti üks keskne teema on loodus. Olete loonud ka välinäitusi, kus loodusest endast saab kunst. Kuidas kirjeldaksite kunsti, tehnoloogia, teaduse ja looduse suhteid oma töödes?

teamLabi jaoks ei ole inimese ja looduse vahel piiri, nagu pole piiri ka inimese ja maailma vahel: esimene avaldub teises ja vastupidi. teamLabi üks silmapaistvamaid ekspositsioone „teamLab. A Forest Where Gods Live“ („Mets, kus elavad jumalad“) kasutab pärisloodust ning on avatud iga aasta suvel ja sügisel. See on meie elutöö, mis on näha ühes iidses metsas Kyushu ajaloolises Mifuneyama Rakueni pargis. Teos põhineb meie digilooduse projektil, mis lähtub arusaamast, et immateriaalse digitehnoloogia abil saab muuta looduse selle loomulikus olekus kunstiks ilma seda kahjustamata. Tehnoloogia ei ole loodusega konfliktis, vaid võib seda rikastada.

Kasutades lõuendina 500 000 ruutmeetri suurust metsaala, projitseerime valguse, värvi ja liikuvad kujutised kaljudele, koobastele ja pühadele puudele, mille vanus ulatub 300 kuni 3000 aastani. Ekseldes looduses, kus piirid inimese loodud aia ja metsa vahel on ähmastunud, tunnetame katkematut piirideta suhet looduse ja inimese vahel.

Oleme osa elu ja surma igavesest ringkäigust, mis on kordunud miljardite aastate jooksul. Igapäevaelus on meil seda siiski raske tajuda, sest inimesed ei suuda mõtestada aega oma eluajast kauem. Teisisõnu me küll mõistame, et eilne maailm kestab täna edasi, aga kaugemad ajastud, näiteks Edo ajajärk, tunduvad olevat täiesti teine maailm, mis pole meie omaga seotud. Me ei suuda tajuda aja igikestvust – kusagil tuleb piir ette.

Selles metsas olevad kivirahnud ja koopad, mis on väga pika aja jooksul omandanud niisuguse kuju ja tekstuuri, mida nüüdisajal näeme, tuletavad meile meelde, et ka praegune aeg on selle pika kontiinumi jätk. Kasutades neid kujusid ja tekstuure, mis kehastavad võrreldamatult pikemat aega kui inimesed, ja muutes need tervenisti kunstiks, saame selle piiri ületada ja tunda, et oleme osa elu igavesest ringkäigust. Sedavõrd sügavat ajajälge kandvate objektide esiletoomisega püüab teamLab väljendada aja igikestvusse kätketud elu ning loodab lisada sellele ürgsele maale veel ühe tähenduskihi.

Sel suvel avasime Osakas ka püsiva vabaõhu-öömuuseumi teamLab Botanical Garden Osaka: 240 000-ruutmeetrine botaanikaaed, kus leidub 1200 taimeliiki, on ümber kujundatud kogemuslikuks kunstiruumiks, mis reageerib interaktiivselt looduse muutumisele ja inimeste kohalolekule.

Mida on oodata järgmistel aastatel?

Meil on kavas nii mõnigi kunstiprojekt mitmes linnas üle kogu maailma, nagu teamLab Phenomena keskus Abu Dhabis, digikunsti muuseum teamLab Borderless Hamburgis, teamLab Borderless Jeddah’s ja püsinäitus Utrechtis. Taasavatakse ka Tōkyō teamLab Borderless Toranomon-Azabudai arenduses uutes ruumides.