Tamara Ditman (1945–2003) lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1971. aastal skulptorina. Ditmani loomingu kõrgaeg langes 1980. aastatesse, mil valmis rida hüperrealismi algupärale viitavaid kompositsioone, mis koheselt jõudsid muuseumi kogudesse. Kuigi kõnealusel perioodil töötas skulptorite enamik hüperrealismist saadud mõjutustega, viisid Ditmani tööd ellu hüperrealismi nõuet, muidugi sel määral, nagu tollal oli võimalik – kunstnik pidi leidma motiivi igapäevaelust, ümbritsevast tegelikkusest ega tohtinud neid peast konstrueerida. Ditman ei jäljendanud maailma, kuid ta mõistis hüperrealismi optikat, mida püüdis ellu viia. Ditmani töid omavahel võrreldes näeb, et tegelikkusest realiseeris ta esmajärjekorras illusiooni liikumisest. Ta oli alati ja esmajärjekorras liikuvate kehade skulptor. Ditmani tööde puhul on huvitav nende mängulisus, kunstniku sõltumatus materjalide valikul (pronks, plastik, klaas vm). Tema skulptuurid on silmapaistvalt teravmeelsed, avatud ja eksperimentaalsed. Skulptuur „Mäng“ kujutab inimest, kes mängib pimesikku. Tema silmad on kinni seotud, käed poolsirgelt ette sirutatud.
Kumu blogi 