
Sürrealism kunstivooluna tekkis 1920. aastatel. Nõukogude Eesti sügavtrükigraafika puhul saame sürrealistlikust mõtteviisist ja lähenemisest rääkida aga umbes pool sajandit hiljem. Concordia Klari graafikalooming seostub just sellise sürrealismisuunaga eesti sõjajärgses kunstis. Kunstniku lemmikmotiivid korduvad mitmesugustes fantastilistes kooslustes: need võivad olla muusikariistad, nõtke naisekuju, eesti rahvakunsti ornamendid, keskaegne arhitektuur, kadakad. Klar suutis üksikelemente julgelt põimida, hoolimata nende reaalsest suurusest ning tulemuseks on loogikavastased, keerulised kompositsioonid, milles ei puudu sensitiivsus. Kunstniku lemmiktehnika on pehmelakk. Graafiline leht „Väljaspool tuisku“ on trükitud sinistes toonides, mis loob mulje külmast lumest, kuid seejuures jääb valitsevaks sünesteesia, muusikaline meeleolu.