1990. aastatel kunstiskeenele tulnud Kiwa on õppinud skulptuuri Eesti Kunstiakadeemias ja filosoofiat Tartu Ülikoolis. Tema varases loomingus olid olulisel kohal keele ja identiteedimängud, nullindatel lisandusid neile huvi kontseptuaalse tühjuse ja helikunsti vastu. Selle heliteosega vaidlustab Kiwa omaloodud semiootilise süsteemi, kasutades üldlevinud seisukohta muusika ebamateriaalsest loomusest. Muusika visualiseerimisest on sajandite jooksul huvitunud paljud kunstnikud. Nende tegevust käivitab tavaliselt küsimus „Mida me näeme, kui kuuleme muusikat?“. Kiwa teeb muusika verbaliseerimisest seikluse, kodeerides muusikakoe teiste keelte märgisüsteemide abil.
Kumu blogi 