Eduard Rüga Eestis valminud loomingu silmapaistvama osa moodustavad Lõuna-Eesti-ainelised värvilised puugravüürid. Valgamaal Sangaste vallas sündinud kunstniku kasvukeskkonnaks ja esteetilise loodusetaju väljakujunemise paigaks oli renditalu Uue-Antsla vallas kalarikka sügava Uhtjärve ääres, kust avanes avar vaade Restu mägedele. 1928. aastal Pallase kunstikooli astunud Rüga pidi vahepeal oma õpingud majanduslike raskuste tõttu katkestama. Ta pöördus tagasi Võrumaa koju, maalis siin maastikku ja taimi ning esines loodud töödega 1934. aastal Võrus toimunud noorkunstnike näitusel. Pallase koolis Hando Mugasto käe all õppides keskendus Rüga graafikale ja tema alaks sai sel ajal populaarseim kõrgtrükitehnika – puugravüür. Rüga lähenemine erines aga varasemate tegijate omast: tema töödel kujutatu on lihtne ja selge ning kunstnik on vältinud detailide peentöötlust. Rüga graafilised teosed tõusevad esile tänu värvivalikule ja värvide kontrastselt dekoratiivsetele kombinatsioonidele, mille ekspressiivsus on kujutatuga erilises kooskõlas „Petseri motiivil“ (1942), kus jõuliselt mängivad kiriku ees kogunenud setode rahvariiete mustad ja punased pinnad, maski meenutavad lumivalged näod aga peidavad enda taga justkui vaatajale ligipääsmatut salapära.
Kumu blogi 