Allegoorilisel kolmikmaalil on aastaajad ühendatud naise elujärkudega, mis seostuvad looduse elutsükli, viljakuse ja taassünniga. Maalil kujutatud naine kehastab rahvuse elujõudu ja järjepidevust. Rahvuslik pearätik – siin osutab see naise eluetappidele – on eesti kunstis tuttav motiiv, mis esineb juba Ants Laikmaa rahvusromantilises loomingus. Maal peegeldab kohanemist vaikiva ajastuga, mil kunstnikelt nõuti realistlikkust ja elulähedust, rahvuslikkust ja positiivsust. Adamson-Eric oli edukas kunstnik, kes oli pikalt õppinud ja töötanud Euroopas. Pärast 1934. aastal kodumaale naasmist ilmuvad tema teostesse etnograafiliste sümbolitega laetud mees- ja naisaktid, Kalevipoeg, rahvus- ja talumaastikud, aga ka võimu võrdkujuks olev Vabaduse väljak Tallinnas. Vormivõtetelt seostub maal impressionismiga, mis oli 1930. aastatel koos konservatiivsete meeleoludega kogu Euroopas uuesti moodi läinud.
Kumu blogi 