Jüri Arrakult pärinevad 1960. aastate keskpaiga Eesti kunsti ühed kõige huvitavamad assamblaažid ehk teosed, mis ühendavad kahemõõtmelise pildipinna kolmemõõteliste esemete ja materjalidega ning teevad nähtavaks pildi ruumiliseks muutumise protsessi. Kollaaž ja assamblaaž olid 1960. aastate kunstis mitmel viisil tähenduslikud nähtused: need (taas)lõid sideme Lääne moodsa kunsti ajaloo ja kaasaegse kunstiga ning väljendasid samas fragmentaarset, dünaamilist elutunnetust, mille selle kümnendi kiired muutused olid kaasa toonud. Arrak õppis Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis metallikunsti ning seetõttu on tema varastel assamblaažidel sageli metallobjektid (plaaditükid, võrguribad, spiraalid jm). „Esemed putukatega” ühendab metallosad popilike värvipindade ning realistlike joonistustega liblikast ja põrnikatest, tuues kokku tegelikkuse edasiandmise erinevad viisid: abstraktse, illusoorse, materiaalse. 1960. aastate keskpaiga noored kunstnikud kasutasid oma eksperimentaalsemat laadi teoste algimpulsina sageli loodusmotiive ning arendasid välja nn biomorfse suuna; taimed ja maastikud mõjusid süütu ja vähetähendusliku teemana ning pääsesid kergemini ideoloogilise kontrolli tähelepanu keskpunktist. Loodusvormide töötlustest kasvasid hiljem välja ka Arraku pildimaailmade väänlevate vormidega peategelased.
Kumu blogi 