
Üks väljapaistvamaid ofortiste, Lotringist pärit Jacques Callot (1592–1635) veetis noorpõlve Itaalias. Tema looming ühendab maneristliku keerukuse ehtprantsusliku vaimukuse ja selge vormiga. Eesti Kunstimuuseumi Mikkeli muuseumis on peaaegu tervenisti olemas Callot’ sari „Balli di Sfessania“ (24 lehest 23). Nendes tillukestest lehtedes ei võlu mitte ainult grotesksed tegelased ja elavad situatsioonid, vaid ka detailide kõnekus. Sari kujutab commedia dell’arte (it ’improvisatsioonikomöödia’) tegelaste rahvalikke eeskujusid. Sõna balli pealkirjas tähendab tantse; „sfessania“ on Napoli dialektis teatud liiki grotesksete tantsude nimi. Sfessania tantsudele on omane võluvate ja peente liigutuste vaheldumine jõhkratega, taltsutamatu ägedus ja koomilised kummardused. Neist aegadest on ka pärit komme tantsida paaridena, mees mehe vastu, justkui matkides linde kukevõistlustel.
Seeria „Balli di Sfessania“ oli eksponeeritud Kumu näitusel „Avatud kollektsioonid. Sõna saab kunstnik“ (2019).