Raoul Kurvitz tuli Eesti kunstimaastikule Rühm T liikmena, saades oma aristokraatliku ja dekadentliku stiili poolest tuntuks kui eesti kunsti enfant terrible. „Lõige I–II“ valmis Kurvitza 1990. aastate soololoomingule pühendatud suurele ülevaatenäitusele Tallinna Kunstihoones. Teos võtab kokku selle kümnendi olulised teemad nii Kurvitza loomingus kui ka laiemalt Eesti kunstis: videokunst ja performance kui meedium, identiteedipoliitika ning rituaalne ümberkehastumine. Kunstnik on töö valmimist kirjeldanud nii: „Näiteks videoinstallatsioonis „Lõige“ tuli üle liivakarjääri justkui hiigelsuure mõõgaga tõmmata kaarekujuline lõige – sahh! Mõtlesin algul isegi helikopterile. Hiljem kaevasin labidaga liiva sisse vaod päriselt. Liikusin kaameraga mööda mõttetuid kraave, mis kaamerasilma fookuses jooksevad kaarekujulise lõikena kokku. Järgmises kaadris moodustub meesakti kehal sama kujund, kaare tipp väljasirutatud keelel. Karjääris tegin töö täiesti üksi. Keha peale – olin ise modelliks – joonistamist sai tehtud oma kümme korda, duši all maha pestud ja taas otsast alatud. Operaatoriks oli Mark Raidpere.“
Kumu blogi 