Ilmar Ojalo (1910–1989) oli eesti maalikunstnik ja restauraator. 1930. aastatel õppis Ojalo Helsingis Soome Kunstiühingu kunstikoolis. 1939. aastal esines ta esmakordselt kunstinäitusel Soomes ja 1940. aasta märtsis Eestis. Hiljem töötas ta Tartu Kunstimuuseumis restauraatorina. 1951. aastal arreteeriti ta Saksa okupatsiooni ajal ajalehtedes ilmunud karikatuuride ja nõukogudevastase kirjanduse säilitamise eest. Ta kandis karistust algul Vasalemma vangilaagris, hiljem Permi oblastis. Pärast vabanemist 1955. aastal sai Ilmar Ojalo kunstnik-restauraatori koha Teadusliku Restaureerimise Töökojas Tallinnas. Ta restaureeris mitmeid meistriteoseid, mille hulka kuulusid näiteks „Kaana pulm“ (1597) ja Tallinna Mustpeade vennaskonna Maarja tiibaltar. Kesksel kohal Ojalo maaliloomingus olid linnavaated. Samuti köitis teda talviste põhjamaiste maastike temaatika. Sinna hulka kuulub ka talvine Tallinn: puu all seisvad üksikud kioskid, raudteerööpad, auruvedurid. Teosel „Kelgumehed“ (1945) näeme valge lume taustal reas suuri tõukelke, mille juures askeldavad tumedates talverõivastes inimesed. Teost on varem eksponeeritud Kumu näitusel „Romantiline ja edumeelne. Suund stalinistlikule impressionismile Baltimaade maastikumaalis 1940.–1950. aastatel“ (2016).
Kumu blogi 