
Vello Vinna teosed on tähelepanuväärne näide 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate alguses esile tõusnud eesti graafikute põlvkonna loomingust, mille erijooneks on terviklik ja rõhutatult isikupärane kujutav süsteem. Vinna omanäoline visuaalne maailm põhineb graafikatehnika meisterlikul valdamisel, peenel kujutisekäsitlusel ja teravmeelsetel seostel. Tema ruumi- ja kujundimängud, detailide ja eri tähendustasandite märkamine ning kõige selle põhjal terviku uuesti hoomamine pakuvad unikaalset vaatamiskogemust. Kunstnik on teose valmimist kirjeldanud järgnevalt: „Graafika on pagana aeglane töö. Üks leht võib tahta kuid. Näiteks 50 × 65 sentimeetrine ofort „Raketid“ viis mind viis kuud surmale lähemale.“