Lapsed olid nii nõukogude ühiskonnas kui ka sotsrealistlikus kunstis kesksel kohal: nad kehastasid seda kommunistlikku tulevikku, mille poole Nõukogude riik püüdles, ning pidid kasvama uue ühiskonna ideaalkodanikeks. Lapsi võidi kunstis kujutada küll veidi pehmemalt ja mängulisemalt kui täiskasvanute maailmas, kuid piltide struktuur ja sõnum lähtusid sotsrealistliku kaanoni põhisisust. „Noored mudellendurid“ (1951) kujutab ühest küljest mängivaid lapsi, teisalt väikesi täiskasvanuid, kes mudellennuki kokkupanemist harjutades valmistuvad oma tulevaseks kodanikurolliks. Nad tegutsevad organiseeritult ning koonduvad punast kaelarätti kandva ja teisi juhendava liidrifiguuri ümber; laste grupidünaamika järgib sotsrealismis sagedast „agitaatori/valgustaja“ ja „kuulajate/kaasaminejate“ skeemi. Tegevus toimub kooli punanurgas, mille tagaseinal asub pilt lenduritest, laes ripub juba kokkupandud mudellennuk. Mängumaailm on korraldatud vastavalt mõtteliselt kohal olevale täiskasvanute maailmale, kus lennuk on üks mõjujõulisemaid edasimineku ja uue maailma sümboleid.
Kumu blogi 