Sotsialistlik realism juurutas maaelu kajastustes kasupõhise tootlikkuse teemat, mis kohustuslikus korras seostus omakorda kolhooside kui kasu tegeliku lähtekohaga. Kuivõrd tegemist oli kunstis seni kasutamata teemaga, konstrueeriti saagikusest jutustavaid narratiive eri kunstinähtuste ühendamise teel. Esteetilise vormi piiratuse ületamiseks ja illusiooni parandamiseks komponeeriti pilte nagu filmikaadreid. Viktor Karruse „Vilja riigile“ (1953) on Eesti sotsrealismi tuntumaid ikoone, mis jäigi omataoliste seas ületamatuks näiteks. Kui lagedad viljapõllud ja veoautod polnud eraldi võttes esteetiliselt tähelepanu väärivaks motiiviks, siis lippudega ehitud ja pidumeeleolus inimestega auto, mis veab raskeid viljakotte ja sõidab nagu filmis päikseküllaselt viljapõllult otse vaataja suunas, käivitab illusioonidega manipuleeriva masinavärgi. Üksnes maagilisi jooni omandades muutub stseen propagandale kõlblikuks.
Kumu blogi 