Eesti Kunstimuuseumi juhatuse liige ja Eesti nõukogude perioodi kunsti ekspert Sirje Helme annab ülevaate Vilniuse uue kunstimuuseumi MO avamisest, võrreldes seda hiljuti avatud ja Kadi Polli poolt ka Kumu blogis tutvustatud Kaunite Kunstide Muuseumiga Tbilisis.
Hiljuti toimus Tbilisis suurejooneline eramuuseumi avamine (loe Kadi Polli ülevaadet siin). Möödunud nädalal avati eraomanikule kuuluv kunstimuuseum MO Museum ka Leedu pealinnas Vilniuses. Mõlemail puhul olid kohal Läti tuntud erakollektsionäärid, mis lubab arvata, et ilmselt ei pea kaua ootama ka uudiseid Riiast (räägiti lähiaastatest).
Gruusia ja Leedu muuseume ühendab esitatava kollektsiooni iseloom – mõlemad kogud on pühendatud kunstile alates 1950. aastatest (tõsi, Tbilisis olid mõned erandid). Mõlemad kogud kasutavad ära võimaluse, et nõukogude ajal lihtsalt jäi väga palju head kunsti ostmata, kuna oli ju vaja ideoloogilist joont ajada. Mõlemad kogud on huvitavad, ja eriti leedu kunsti vaadates tulid silma ette need paljud noorte- ja maalibiennaalid ning triennaalid, mida Vilniuses korraldati ja kus ma alati ka käisin. Tuttavat materjali palju.
Oluline on rõhutada, et mõlemad muuseumid on tehnoloogiliselt perfektsed (käisime kogusid vaatamas ka Vilniuses). Täidetud on kõik tingimused, et olla kaasaegne muuseum. Kui Tbilisi muuseumi välisilme oli meie kogemuse ja ehk ka maitse jaoks väga idapärane, siis Vilniuse muuseumihoone, mis on üsna kunstikeskuse läheda kesklinnas, ja mille arhitektiks on Libeskindi stuudio, on nii seest kui väljast elegantne ja seal näidatavale kunstile igati sobiv. Muuseumi pood on täis sama elegantset kaupa, olemas on muuseumi kirjastatud trükised (legendaarse Raminta Jurenaite tekstidega). Ka rahvas oli avamisel väärikas (vähemalt seniks, kui suhteliselt varakult ära tulin).
Mõtlesin, mida see tähendab nii Kęstutis Kuizinase juhitavale Kaasaegse Kunsti Keskusele kui Lolita Jablonskienė juhitavale Rahvusgaleriile, kuidas mõjutab see programmivalikut jm. Riigimuuseumiga võrreldes on piletid MOs kallimad, kuid asukoht kättesaadavam ja, vähemalt alguses, pakub kindlasti uudishimulikule silmale palju rõõmu. Kaasaegse Kunsti Keskuse profiil ja eesmärk on muidugi teistsugused, aga eks ole raske suurt maja üleval pidada ja värskete ideedega pidevalt toita ning nüüd veel lähedalasuva väikese sädeleva hoonega külastajate pärast võistelda. Kuna meie oleme Kumus uute muuseumidega juba ümbritsetud ja selle tagajärgi näinud või nägemas, ei ennustanud ma oma headele Vilniuse sõpradele midagi eriti head, aga teisalt – mida rohkem muuseume ja galeriisid, seda parem kokkuvõttes ju pilt on.
Kumu blogi 